luuletused pärinevad ajast, mil autor maal talutööd tegi. Vaesusest ei pääsenud ta elu lõpuni, ehkki ta luule sai äärmiselt populaarseks. Elumured kallutasid teda alkoholismi. Burnsi luule räägib armastusest ja sõprusest, igapäevasest maaelust, loodusest, luuletused on näiliselt lihtsad, kuid väga lüürilised. Ta lähtub alama rahva vaatepunktist. Burns kirjutas nii šoti kui inglise keeles, põimides ka ingliskeelsesse teksti murdekeelendeid. Tema luule oli üks viimaseid katseid šoti keelt hääbumisest päästa. Tema pikemaist luuletustest on tuntuim „Lõbusad kerjused” (e.k 1959). Eesti keeles on ilmunud Burnsi luule valimik „Mu arm on nagu ruske roos (2000). Leedu rahvuskirjanduse rajaja KRISTIJONAS DONELAITISe looming (1714– 1780) sarnaneb Burnsiga oma talupoegliku päritolu ja rahvuslik realistliku laadi poolest. Donelaitis pääses õppima Königsbergi ülikooli, hiljem töötas pastorina
Ta toimetas ajakirju ja tegi nendega koostööd. Oma isa ühingus töötades lõi ta hümne Jumalale. R. Tagore kirjutas palju näidendeid, pöörates tähelepanu pigem sisule kui reeglitele ja nõudes näitlejatelt suurt loomulikkust. Ta looming on väga tundeküllane ja isikupärane. Paljudes näidendites osales ta näitlejana, kui neid etendati perekonna koduteatris. 1913. aastal tunnustati Rabindranath Tagore Nobeli kirjanduspreemia luulekogu "Gitandzali" eest. Ta ise oli tõlkinud ingliskeelsesse lüürilisse proosasse. Enamasti tõlkis ta oma töid bengalikeelest inglise keelde või seda tegid tema sõbrad ja õpilased R. Tagore juhendamisel. Kuna R. Tagore tõlkis oma teosed inglise keeldem, võimaldas see läänepoolkera inimestele ligipääsu ta loomingule. Ning üksteise järel hakkasid ilmuma tema tööde tõlked paljudes maailma keeltes. Tagore valdas ise 17 erinevat keelt (Noa 2013). Tagore kirjutas ka palju mehe ja naise suhetest. 1916 aastal ilmunud romaanis "Kodu ja maailm"
Loodusteadus tegeleb ruumi objektiivse osaga, kunst tegeleb substantsi subjektiivse osaga. Sotsiaalteadus balanseerib nende kahe vahel. Keskele jääb kordumatult sulandunud muster, milles on ühteaegu nii objektiivsust kui subjektiivsust, nii ruumi ku substantsi. Seda osa tulekski nimetada maastikuks. Möödunud sajandil oli tavaline kultuuri- ja loodusmaastiku vastandamine. Eesti keelsesse käsitlusse tõiselle granö ja ingliskeelsesse Sauer. Loodusmaastik on siis inimtegevusest puutumata maastik, millest inimene oma tegevusega kujundab kultuurimaastiku. Nende vahele jääb hulk vaheastmeid. Teised nagu jones ja Cosgrove välistavad vastandamise, kultuuri ja loodust käsitletakse kui maastiku kaht eri kihti. Looduskiht all (reljeef, taimed, veed), kultuurkiht peal (teed, hooned, põllud). Maastik on pärand. Kolmas käsitlus jätab loodusmaastiku kõrvale ja käsitleb
annaabi.ee 
