küla on ülerahvastatud), ning maakohtades viljeldava harrastuskultuuri kandeind oli lai. Näiteks võis suvalisest külast leida dzässorkestri või registreeritud spordiklubi. Laulukoorid ja näiteringid olid nagunii, need olid olnud juba 19. Sajandil. Kõigile neile institutsioonidele oli tähtsaks toeks tiheda koolivõrgu olemasolu, kuid oluline osa oli ka kirikul, omavalitsustel jt. Tänapäeval nimetame me seda infrastruktuuriks. Koolivõrgu tiheduse üks põhjuseid oli kahtlemata see, et maaelanikkonna osakaal oli nüüdsega võrreldes suur ja külad olid lapsi täis, kuid ka see, et nõudmised algharidusele olid tänapäevasest tunduvalt madalamad. Keegi näiteks ei eeldanud, et (maa)koolil peaks olema võimla, rääkimata ujulast või spetsiaalsetest kabinettidest võõrkeelte õppimiseks. Sellest tulenevalt oli koolide ülalpidamine odavam kui nüüd.
Eesti Raudtee saaga Mis, siis on või oli ikkagi õigem, kas Eesti riigi ühe tähtsaima ja strateegilisema infrastruktuuri ja transiidi objekti, raudtee, kunagine erastamine ja erakätesse usaldamine või selle tagasiost ja jätkamine riikliku ettevõttena. Arvan, et vastuse sellele annab aeg. Halb maik on kogu sellele loole, aga külge jäänud juba erastamise protsessi esimestest päevadest, kus esmalt ei suudetud Eesti Raudteele leida väärilist erastajat, kuigi soovijaid oli ja praegune tagasiost, see tundus ka kuidagi väga vägisi ja jõupoliitikat kasutades teoks saanud protsessina, kus võitjaid oli võib-olla mitu, kuid kaotajaks jääb Eesti maksumaksja. Huvitav on see, et nende aastate jooksul on pressis kajastuva info põhjal valitsus heaks kiitnud nii Eesti Raudtee omaaegse erastamise kui ka praeguse tagasiostu otsuse - kumb otsus on õigem. Eesti Raudtee müük ja erastamine Valitsus kinnitas 1999a. Eesti viimase erastamisplaani. Erastamispro...
on äristrateegia formuleerimise lahutamatuks osaks ja defineerida IS/IT rolli organisatsioonis IS panuse defineerimine (Define the IS contribution) - võime tõlkida äristrateegiat protsessideks, investeeringuteks informatsiooni ja süsteemidesse ning muudatusplaanideks, mis lähevad kokku äri prioriteetidega (s.o. IS strateegia) IT võimekuse (suutlikkuse) defineerimine (Define the IT capability) - võime tõlkida äristrateegiat pikaajalisteks informatsiooniarhitektuurideks, tehnoloogia infrastruktuuriks ja ressursiplaanideks, mis võimaldavad strateegiat ellu viia (s.o. IT strateegia) Rakendamine (Exploitation) - võime maksimeerida IS/IT investeeringute elluviimisest tulenevaid kasusid läbi informatsiooni, rakenduste ja IT teenuste efektiivse kasutuse Lahenduste kättetoimetamine (Deliver solutions) - võime rakendada ressursse selliste IS/IT ärilahenduste väljatöötamiseks, realiseerimiseks ja käigushoidmiseks, mis kasutavad tehnoloogia potentsiaali täielikult
annaabi.ee 
