Neile paigaldatud seadmete abil teevad nad kindlaks pilvede tüübi ja tiheduse, maapinnal leiduva jää ja lume hulga, jäämägede asukoha meredel, õhuniiskuse ning maapinna, õhu ja merepinna temperatuuri. Teadussatelliidid Satelliitide mõõteriistad suudavad tabada raadiokiiri, infrapunaseid ning ultraviolettkiiri, röntgenkiiri, gamma- ning kosmilisi kiiri. Saadud informatsiooni saadavad nad raadiosignaali kujul Maale uurimiseks. Suur osa satelliite tegeleb info kogumisega. Compton GRO, mis suudab tabada gammakiiri, on leidnud sünnijärgus tähti, mis moodustavad tähtedevahelisest tolmust. 1992. aastal tööd alustanud EUE, mis suudab püüda ultraviolettkiiri, jälgib äärmiselt kuumi tähti, mis võivad supernoovadena plahvatada, ning salapäraseid üliraskeid kvasareid.
või PS/2 porti. See on lihtsaim ühendusviis. Rööphiir, siinihiir (Bus mice) ühendatakse arvutiga siiniliides kaardi abil. See on natuke halvem eelmisest variandist, kuna tuleb konfigureerida ja installeerida laienduskaart. Juhtmeta hiired (Cordless mice) ei ole arvutiga füüsiliselt ühendatud. Arvutiga suhtlemiseks kasutavad nad infrapunakiiri või raadiolaineid. Raadiohiirte saadetavaid signaale vastu võttev karbike võib vabalt asetseda arvuti taga, infrapunaseid kiiri kasutavatel hiirtel peab tingimata olema otseside oma vastuvõtva kastiga. Juhtmeta hiired on kallimad kui järjestik- ja rööphiired. Macintosh arvutitel ühendatakse hiir läbi ADB (Apple Desktop bus) pordi. 7. MÕNED SOOVITUSED 7.1. Hiir ja matt Hiirt kasutades oleks mõttekas asetada selle alla hiirematt: hiir liigub krobelisemast materjalist hiirematil paremini kui libedal laual. Töölauad kipuvad määrduma, nii ka hiired
Erinevad lugejad Vöötkoodilugejad võib jagada kolmeks: Pliiatslugejad CCD-lugejad Laserlugejad Pliiatslugejaga koodi lugemiseks tuleb lugeja vedada üle koodi. CCD-lugejaga (Charge Coupled Device) pole lugeja üle koodi vedamine vajalik- lugeja valgustab koodi kogu ulatuses. Laserlugeja liigutab ise laserkiirt üle koodi. Pliiatslugejad Pliiatslugejas kasutatakse sensorina fotodioodi. Valgusallikaks võib olla nii infrapunaseid kiiri, kui nähtavaid punaseid valguskiiri väljastav valgusdiood ehk LED (Light Emitting Diode). Nähtava valguse eeliseks on kindlasti tagasiside lugejaga töötajale, kes võib veenduda, et lugeja on tööreziimis. Infrapunase valgusallikaga lugejad on kanõudlikumad koodivalmistamise materjalide suhtes. Samas on aga infrapunast kiirt sobivam kasutada määrdunud (näiteks õliste) või spetsiaalse tumeda turvakihiga kaetud koodide lugemiseks.
takistusega (vt Pilt 3). Kiirgurid töötavad kas gaasi, õli või elektriga. Infrapunasoojendus sobib hästi ulatusliku pinnaga ja Pilt 3. Infrapunakiirguriga betooni soojendamine. massiivsete tarindite soojendamiseks. Soojus võib liikuda kas otsese või kaudse kiirgusena. Kaudse soojenduse puhul suunatakse kiirgus raketisse, mis annab soojuse edasi betooni [4]. Isotermiline soojendamine kestab tavaliselt 8...12 h temperatuuril 70...90 °C. Infrapunaseid kiirgureid kasutatakse samuti sarruse, läbikülmunud betooni, sammaste ja riivtalade jätkude soojendamiseks, aga ka betoonitööde tsooni üldiseks soojendamiseks [2]. Vahelaeplaatide soojendamisel paigutatakse tasapinnalised kiirgurid plaadist ülespoole, plaadi aluspind aga soojustatakse hoolikalt [4]. 3.2.2 Tsemendi kivinemissoojuse ehk eksotermia kasutamine. Antud meetod on eriti efektiivne kõrgemargiliste betoonide ja massiivsete konstruktsioonide puhul
Transform südamik 2. Primaarmähis 3. Sekundaarmähis 4. .. 5. Puistemagnetvoog Aututrafoks nim trafot, mille alampingemähiseks on osa ülempingemähisest. 5. Soojuskiirgus- Kõige levinum on kehade soojendamisest tingitud heelendamine. Seda helendumise liiki nim soojuskiirguseks. Ainus kiirgusliik, mis võib kiirgava kehaga olla tasakaalus on soojuskiirgus. Soojuskiirgus esineb mistahes temperatuuril, kuid madalate temperatuuride korral kiiratakse praktiliselt ainult pikalainelisi (infrapunaseid) elektromagnetlaineid. Soojuskiirgust iseloomustatakse energiavooga, mille suurust mõõdame vattides. Kiirgava keha pinnaühikult kõikides suundades kiratud energiavoogu nim ReT = (rT d ), kus, , rT keha energeetiliseks valguseks Re -kiirgamisvõime---sõltub keha temperatuurist. Kirchhoffi seadus: Kiirgamis-ja neelamisvõime suhe ei sõltu kehast, see on kõigi kehade
Kui valgusvektor võngub ainult ühes tasandis, siis nim valgust lineaarselt polariseerituks. 6p.Soojuskiirgus- Kõige levinum on kehade soojendamisest tingitud heelendamine. Seda helendumise liiki nim soojuskiirguseks. Ainus kiirgusliik, mis võib kiirgava kehaga olla tasakaalus on soojuskiirgus. Soojuskiirgus esineb mistahes temperatuuril, kuid madalate temperatuuride korral kiiratakse praktiliselt ainult pikalainelisi (infrapunaseid) elektromagnetlaineid. Soojuskiirgust iseloomustatakse energiavooga, mille suurust mõõdame vattides. Kiirgava keha pinnaühikult kõikides suundades kiratud energiavoogu nim keha energeetiliseks valguseks Re ReT = ( rT d), kus, , rT -kiirgamisvõime---sõltub keha temperatuurist. Kirchhoffi seadus: Kiirgamis-ja neelamisvõime suhe ei sõltu kehast, see on kõigi kehade jaoks ühesugune sageduse ja temperatuuri funktsioon. rT / aT = f (, T ) Mida suurem on keha kiirgamisvõime seda suurem on
Satelliidid võimaldavad meil sellele teooriale kinnitust leida. 1989. aastal teele saadetud COBE satelliidi abil uuriti viie aasta vältel kosmilisi mikrolaineid. Teadlaste arvates pärinevad need lained Suurest Paugust. Kui me vaatame öises taevas säravat Kuud ning tähti, näevad meie silmad vaid nähtavaid valguskiiri. Meie pilgu eest jäävad varjule mitmed teised kiired, mis jõuavad kosmosest Maale. Kuid satelliitide mõõteriistad suudavad tabada raadiokiiri, infrapunaseid ning ultraviolettkiiri, röntgenkiiri, gamma- ning kosmilisi kiiri. Saadud informatsiooni saadavad nad raadiosignaali kujul Maale uurimiseks. Suur osa satelliite tegeleb info kogumisega. Compton GRO, mis suudab tabada gammakiiri, on leidnud sünnijärgus tähti, mis moodustavad tähtedevahelisest tolmust. 1992. aastal tööd alustanud EUE, mis suudab püüda ultraviolettkiiri, jälgib äärmiselt kuumi tähti, mis võivad supernoovadena plahvatada, ning salapäraseid üliraskeid kvasareid
Kui valgusvektor võngub ainult ühes tasandis, siis nim valgust lineaarselt polariseerituks. 47. Fotoefekt ja soojuskiirgus Soojuskiirgus- Kõige levinum on kehade soojendamisest tingitud heelendamine. Seda helendumise liiki nim soojuskiirguseks. Ainus kiirgusliik, mis võib kiirgava kehaga olla tasakaalus on soojuskiirgus. Soojuskiirgus esineb mistahes temperatuuril, kuid madalate temperatuuride korral kiiratakse praktiliselt ainult pikalainelisi (infrapunaseid) elektromagnetlaineid. Soojuskiirgust iseloomustatakse energiavooga, mille suurust mõõdame vattides. Kiirgava keha pinnaühikult kõikides suundades kiratud energiavoogu nim keha energeetiliseks valguseks Re ReT = ( rT d), kus, , rT -kiirgamisvõime---sõltub keha temperatuurist. Kirchhoffi seadus: Kiirgamis-ja neelamisvõime suhe ei sõltu kehast, see on kõigi kehade jaoks ühesugune sageduse ja temperatuuri funktsioon. rT / aT = f (, T ) Mida suurem on keha
võnkumiste sihid on mingil viisil korrastunud nim polariseerituks. Kui valgusvektor võngub ainult ühes tasandis, siis nim valgust lineaarselt polariseerituks Soojuskiirgus- Kõige levinum on kehade soojendamisest tingitud heelendamine. Seda helendumise liiki nim soojuskiirguseks. Ainus kiirgusliik, mis võib kiirgava kehaga olla tasakaalus on soojuskiirgus. Soojuskiirgus esineb mistahes temperatuuril, kuid madalate temperatuuride korral kiiratakse praktiliselt ainult pikalainelisi (infrapunaseid) elektromagnetlaineid. Soojuskiirgust iseloomustatakse energiavooga, mille suurust mõõdame vattides. Kiirgava keha pinnaühikult kõikides suundades kiratud energiavoogu nim keha energeetiliseks valguseks R e . Kirchhoffi seadus: Kiirgamis-ja neelamisvõime suhe ei sõltu kehast, see on kõigi kehade jaoks ühesugune sageduse ja temperatuuri funktsioon. Mida suurem on keha kiirgamisvõime seda suurem on ka keha neeldumisvõime. Fotoefekt-iks nim elektronide väljumist ainest valguse toimel
See on lihtsaim ühendusviis. · Rööphiir, siinihiir (Bus mice) ühendatakse arvutiga siiniliides kaardi abil. See on natuke halvem eelmisest variandist, kuna tuleb konfigureerida ja installeerida laienduskaart. · Juhtmeta hiired (Cordless mice) ei ole arvutiga füüsiliselt ühendatud. Arvutiga suhtlemiseks kasutavad nad infrapunakiiri või raadiolaineid. Raadiohiirte saadetavaid signaale vastu võttev karbike võib vabalt asetseda arvuti taga, infrapunaseid kiiri kasutavatel hiirtel peab tingimata olema otseside oma vastuvõtva kastiga. Juhtmeta hiired on kallimad kui järjestik- ja rööphiired. Macintosh arvutitel ühendatakse hiir läbi ADB (Apple Desktop bus) pordi. Juhthoob on igas suunas liigutatav hoob (kang), mis oma liikumisega juhib ekraanill oleva kursori liikumist. Erinevalt hiire kursorist, mis peatub koos hiire peatumisega, jätkab juhthoova kursor hoova peatumisel oma liikumist suunas kuhu kang osutab.
annaabi.ee 
