5. Millises valdkonnas ja millise tegevuse või valdkonna auditeerimisel oleks õigustatud just infoaudit ja milliste näitajatena avalduks infoauditi tulem? Arvan,et auditeerimine oleks õigustatud näiteks kas ehitusettevõttes või tootmisettevõttes. Tulemiks võiks olla see,et läbiviidud infoaudit arendab organisatsioonis arusaamist nii sellest, kus ja kuidas on informatsiooni loodud kui ka informatsiooni dubleerimisest, lünkadest infovoogudes ja informatsiooni kvaliteedist, mõjust ja väärtusest organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamisel. Infoaudit võimaldab tõhustada organisatsiooni töökorraldust, toetab vajaliku informatsiooni ja andmete olemasolu ja säilimist. Infoaudit võib omakorda olla aluseks organisatsiooni teadmusjuhtimise strateegia kujundamisele. 6. Millise metoodika järgi peaks infoauditit läbi viima (Teie arvates, lühidalt vajalikud tegevused nende järjekorras)?
tähelepanuprotsess rakendub näiteks siis, kui inimene püüb teadlikult teiste objektide seast ühte konkreetset stiimulit üles leida. · Fokaalne ja eeltähelepanu Olulise teoreetilise eristuse tähelepanu valdkonnas on teinud kognitiivpsühholoog Ulric Neisser. Enne fokaalse tähelepanu protsessi, kus tähelepanuobjekte töödeldakse järjestikku, toimib eeltähelepanuprotsess, mis need objektid loob ja ette valistab. Eeltähelepanu käigus töötleb tajusüsteem paralleelsetes infovoogudes edastatud sensoorseid tunnuseid ning integreerib need tervikobjektideks. Seejärel võtab töötluse üle fokaalne tähelepanu, mis keskendab teadvust ning võimaldab stiimulobjektide vahel tähelepanu suunata ja umber lülitada. · Tähelepanu neuraalsed korrelaadid Tähelepanu peamine ülesanne on välja valida meeleelundeid pommitava infotulva seast oluline ja hetkevajadustega kokkulangev teave. Nägemisvälja jääv info aktiveerib miljoneid neuroneid visuaalses korteksis.
5. Füüsiline inspekteerimine – tehakse selleks, et kindlaks teha mingite varaliste objektide olemasolu või dokumentide seisukord, kvaliteet. (Ei tohi segi ajada vaatlusega.) Tehakse kindlaks, kas füüsiliselt on midagi olemas. Ei ole kulukas. 6. Kokkuviimine – meetod tähendab kahe erineva andmebaasi kokkuviimist ja võrdlemist. Meetod on eriti oluline valdkondades, kus võivad tekkida vahed erinevate töödeldavate andmegruppide vahel, küsimus infovoogudes. Probleemiks on see, et informatsiooni töödeldakse erinevalt, võivad tekkida vead. 7. Intervjuude läbiviimine – väga hea meetod ressursside kokkuhoiu mõttes. Kasutatakse tavaliselt siis, kui audiitor vajab tavaliselt spetsiifilist ja lisainfot. Tuleb arvestada subjektiivse mõjuga. 8. Aruannete ja uurimuste lugemine. 9. Sõltumatu osapoole kinnitus – kasutatakse selleks, et saada kinnitust sõltumatult
Sellisele üksiktunnusele toetuvat eeltähelepanulist objekti valikut nimetatakse ka filtreerimiseks. "väljahüppamine" - leiab eelkõige aset nendes tingimustes, kus eesmärgiobjekt erineb teistest objektidest ühe selgesti eristatava tunnuse poolest. Näiteks punane katus roheliste hulgast, vasakule kaldu joon vertikaalsete hulgast. paralleelne töötlus - Eeltähelepanu käigus töötleb tajusüsteem paralleelsetes infovoogudes edastatud sensoorseid tunnuseid ning integreerib need tervikobjektideks. järjestikune töötlus - e seriaalne Tähelepanu omadused : valivus - Valivus on seotud võimalusega edukalt häälestuda selle info vaimsele töötlusele, mis on seotud teadusliku eesmärgiga, vaatamata isegi häiriva või segava info olemasolule. Valivus on mürast (foonist) signaali (objekti) väljafiltreerimise ja kasutamise võime. maht - tähelepanu mahu määrab üheaegselt selgelt tajutavate objektide hulk.
annaabi.ee 
