Samas on ka neid, kes e-hääletamise turvalisuses kahtlevad ja leiavad, et süsteem võimaldab häälte võltsimist. Etteheiteid e- hääletuse turvalisuse kohta on oluline kontrollida, sest hääletustulemustest sõltub, kes esindab Eesti rahvast Riigikogus, Euroopa Parlamendis ja kohalikes omavalitsustes. Antud essee eesmärgiks on võtta vaatluse alla ajakirjanduse vahendusel esitatud väited e-hääletussüsteemi ebaturvalisuse kohta IT-spetsialist Tarmo Kaldma ning infovabaduse aktivist ja IT-spetsialist Märt Põderi poolt. Hindan nende väidete paikapidavust või ümberlükatavust tuginedes 2014. aastal koostatud analüüsivale artiklile “Security Analysis of the Estonian Internet Voting System”, mille uurimisrühma kuulusid arvutiteadlane ja tarkvarainsener Drew Springall, küberturvalisuse insener Travis Finkenauer, Stanfordi Ülikooli arvutiteadlane Zakir Durumeric, digitaalsete transformatsioonide spetsialist Jason Kitcat, Soome
juhtumitel pole teaduslikku seletust.«Valitsused püüavad selliseid asju kinni mätsida või eitada. Seda põhjusel, et inimestes ei tekiks paanika,» lisasid asjasseosaleijad . · Kuus aastat salastatud olnud Briti kaitseministeeriumi ettekanne UFOde kohta väidab, et tulnukaid pole olemas.400-leheküljeline raport valmis pärast neli aastat väldanud uurimistööd juba 2000. aastal, kuid salastati kohe pärast valmimist, teatas BBC. Ettekanne avalikustati tänu infovabaduse seaduse aluselt tehtud järelepärimisele, mille esitas Sheffieldi Hallami ülikooli akadeemik David Clarke. Ettekanne tehti küll avalikuks, kuid selle autorite kohta andmeid ei avaldata. Raporti koostajad jõuavad järeldusele, et pole mingeid tõendeid maaväliste eluvormide kohta. Kõiki UFO-juhtumeid seletatakse "füüsikaliste, elektriliste ja magnetiliste fenomenidega atmosfääris, mesosfääris ja ionosfääris.""On ebatõenäoline, et
aegade vaatluse all olnud arhiivinduslikud põhiküsimused, mis puudutavad juurdepääsu teemat. Ühiseks jooneks võib pidada seniavaldatus ühe riigi või isegi ühe kindla arhiivi vaatenurgast lähtumist, mille tõttu on võrdlevad analüüsid jäänud üsnagi tagasihoidlikeks. Arhiivid asusid end aktiivselt propageerima 1980. aastatel. Esikohale seati arhiiviteenustest kliendikesksus ja kasutamine. Arhiivide teadvustamist edendasid ühiskonnas infovabaduse seadused ja avalikkuse teabevajadus. 80-ndate alguses ei pidanud veel mõtlema isikute privaatsusest tulenevate rangemate piirangute või ühtsete standardite kehtestamisele kuna eelistatud seisus oli infovabadus ja mis tahes teabe parem kättesaadavus ning arhiivid, kuid antud teemad olid päevakorras. 1994. a algul toimus Itaalias, Bellagios arhiividele juurdepääsu käsitlev konverents enam kui paarikümne Euroopa ja Põhja-Ameerika arhiivispetsialisti osalusel, kus ettekannetest koorus
kooskõlas seadusega ja riive peab olema vajalik demokraatlikus ühiskonnas. Kooskõlas seadusega tähendab, et riive õiguslik alus peab tulenema siseriiklikust õigusest (nt isiku jälgimine). Kokkuvõttes: Eraelu ja privaatsus on määratlemata õigusmõisted ning nende kohaldamine ja piiride määratlemine sõltub nii faktilisest asjaoludest kui igast konkreetsest isikust. *Eneken Tikk Ja Ants Nõmper (2007) "Infoõigus"; Kirjastus Juura. (Siit vaadake sissejuhatavaid osasid infovabaduse, informatsioonilise enesemääramisõiguse ja väljendusvabaduse osas. Kohtulahendeid ja ELi regulatsiooni ärge lugege.) Lk 37 – informatsiooniline enesemääramisõigus(3.2). Mõistlik on keskenduda kohe alguses ainult ühele enesemääramisõiguse tahule – informatsioonilisele enesemääramisele. 22 Tänapäevast informatsioonilise enesemääramisõiguse kontseptsiooni on kõige
annaabi.ee 
