Infovajadus ja infopädevus Meie generatsioon elab infoühiskonnas. See tähendab, et kõige olulisem ressurss meie igapäevaelus on informatsioon. Infoteadlane Nicholas Belkin defineerib seda järgnevalt: "Infovajadus on lünk inimese teadmiste ja selle vahel, mida tal oleks vaja teada, et lahendada teadmistevajakust tingitud probleemi.”(Vikipeedia) Kohati tundub infot olevat liigagi palju ning seetõttu on oluline sellele orienteeruda ja valida kõige usaldusväärsem kanal. Tänapäeva inimesele on oluline infopädevus ehk infokirjaoskus. Guugeldamisest jääb tihti väheks, kuid
Ülesanne on luua teadmisi, mida kasutades saaksid infoasutused oma ülesandeid efektiivsemalt täita 3. Millised on infoteaduse põhilised uurimissuunad ja -valdkonnad? Teaduslik kommunikatsioon Bibliomeetria Dokumendianalüüs Infootsingu hindamine Üldkäsitlused 4. Mis aastat ja millist sündmust peetakse infoteaduse alguseks? Miks? 1958. aastal toimus II rahvusvaheline teadusliku informatsiooni konverents Infoteadlane Peter Ingwersen peab just seda üritust infoteaduse algustähiseks 5. Mis on andmed, informatsioon, teadmised, teadmus? Andmed on kogumist, töötlemist, säilitamist ja edastamist võimaldavad märgid või nende kogumid, millel puudub iseseisev tähendus väljaspool konteksti. (faktid, sündmused - müügitulemused, kliendiandmed) Informatsioon ehk teave on tähenduslikku vormi ehk konteksti asetatud andmed,
Brookes'i artiklid. Karl Propper (Brookes) kolm maailma: Maailm 1 (füüsiline maailm) loodus ja inimesed, füüsilised tehisasjad, Maailm 2 (psüühiline maailm) on ,,subjektiivne teadmus" indiviidide meeltes ja Maailm 3 (objektiivsest teadmus) s.t salvestatud teadmus, mis on genereeritud inimindiviidide poolt (s.o mõtlemise objektiive sisu; mat. teoreemid, ideede ja kunstiteoste maail jm). Kerkisid esile uued uurijad : Gernot Wersig (saksa infoteadlane. Üks väheseid kes on tegelenud infoteaduse sotsioloogiliste aluse uurimisega), Ulrich Neveling, Nicholas Belkin, Stephen Robertson. III ETAPP 1990ndatest aastatest kuni tänapäevani Tehnoloogia kasutajasõbralikkuse problemaatika Käsitlused informatsiooni muutumisest teadmuseks Üleminek teadusliku informatsiooni uurimiselt informatsiooni uurimisele laias tähenduses Informatsiooni kättesaadavuse ja kasutamise seosed Teadmusjuhtimise temaatika Infokäituise ja infopädevuse aktuaalsus
annaabi.ee 
