Me käisime väga kaugetes paikates ja sõitsime pea terve päeva ringi kuni me jõudsime tagasi koju. Me käisime kõige rohkem haaplasus ringi ja seal oli väga palju huvitavat ja palju vaatamisväärsusi. Me külastasime haapsalu raudtee muusiomi kus oli palju erinevaid ronge eri suuruses ja mõõdus. Tahtsime ka majja sisse minna kuid kahjuks oli tol päeval raudteemuusiom siseselt suletud kuid väljas saime ikka uudistada. Me vaatasime kõiki ronge ja lugesime ka infotahvlit. Tegime ka kõikjal palju pilte. Seal kus olid istumise pingid ja kus said inimesed istuda oli seinapeal üks nupp mida sai vajutada. Minu tuttav proovis seda vajutada aga arvatavasti vajutas ta seda liiga õrnalt ning midagi ei kostunud kõlaritest ning ta mõtles, et see on niisama ilujaoks ja läks siis edasi. Kui mina seda nuppu kõvemini vajutasin hakkas kõlaritest tulema sellist undamist ja häiret, et me kõik saime hirmu nahka kuid mina naeratasin kergelt selle peale
Rada number 1 laudtee on heas korras (Joonis 7), kuid rada ise on vaid sissetallatud rada, võssakasvamise ohuga. Samuti on sealsed teabetahvlid kulunud. Keskusehoone on heas korras ning samuti raja alguses olevad pingid-lauad ning infotahvlid. Joonis 7. Viidumäe allikasoo ja sealne laudtee Rajal number 1 oli kolm teabetahvlit, nende sisu oli informeeriv, kuid nendel olev tekst oli ilmastiku tõttu kulunud ning infot oli keeruline lugeda (Joonis 8). Rajal number 2 oli 10 infotahvlit, mis olid uuemad, kui rada number 1 oma ning lihtsamini loetavad. Mõlemal rajal oli info ka inglise keeles. Rada number 2 infotahvlid sisaldasid informatsiooni nii ajaloo, sealse looduse, reljeefi ning iseäralike taimede kohta (Joonis 9). Samuti oli neid palju illustreerivat materjali arusaamise lihtsustamiseks. Joonis 8. Rada number 1 infotahvel. Joonis 9. Rada number 2 infotahvel. Vaatluspunktides nimetatud objektid on rajal erinevalt nähtavad, väljatoodud taimi on
seisund ebaselged, mis võimendab ebaselgust nii seire planeerimisel kui ka külastus- korralduses tervikuna. 29 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Riiklikule Looduskaitsekeskusele kuulus 2008. aastal kokku 162 külastustaristuga objekti, sh 106 õpperada kogupikkusega 746,8 km ning 56 torni ja vaateplatvormi; neile lisandusid 102 kuivkäimlat, 209 prügikasti ja 924 infotahvlit. Neile omakorda lisanduvad Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt hallatavad 81 objekti kaitsealadel (Rammo 2011). Sõltuvalt objektide paiknemisest on nende kasutusintensiivsus erinev. Riikliku Looduskaitsekeskuse hallatud kergemini juurdepääsetavatel (suurte teede ääres, turismimarsruutidele jäävad) objektidel (hinnanguliselt on selliseid rajatisi 1/3 ehk 54 objekti) on kasutusintensiivsus suurem. Juhuvaatluste alusel külastab selliseid objekte 40-50 tuhat külastajat aastas (kokku
annaabi.ee 
