Lorentzi jõu suunda F=qvBsin aAine mag läbitavus näitab mitu x on magjõud aines suurem magjõust vaakumis (jõud aines/jõud vaakumisF0)Ferromagneetik- aine, mis tugevdab palju kordi magnetväljasid ja magneetub kergesti (Fe ja kroom)Paramagneetik-aine, mis õige vähe magneetub ja õige pisut tugevdab magnetvälja (AL ja volfram)Diamagneetik-aine, mis nõrgendab magnetväljasid ja peaaegu ei magneetu (vask ja kuld)Magneetiline infosalvestus-perioodiliselt tekitatakse domeene ja hiljem loetakse neid (kassett) Magneetumine-nähtus, kus keha omandab püsiva magnetvälja Demagneetimine-ferromagneetiku viimine omamagnetvälja täieliku puudumisse seisundissePüsimahnet-keha, mis omab püsivat stabiilset magnetväljaSpinn-osakeste olemusliku sisemine liikumineMagnetvälja suund-suund, mis näitab orienteerunud magnetnõela põhjapoolust Magnetvälja jõujoon-mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor
1 tesla- Selline magnetvälja tugevus, mis tekib kui voolutugevus juhtmes on 1A ja iga meetri kohta mõjub jõud 1N 1 amper- eelektrivoolu tugevus, mille korral juhi ristlõiget läbib sekundis elektrihulk 1 C Ferromagneetik- Aine, mis tugevdab talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi (Fe, Cr) Parramagneetik- aine, mis veidi tugevdab talle mõjuvat magnetvälja (al, volfram) Diamagneetik- aine, mis veidi nõrgendab talle mõjuvat magnetvälja (Au, Ag) Magnetiline infosalvestus põhineb tekitatakse ferromagneetikus domeene ja pärast loetakse neid Kruvireegel- Kui parema keermelise kruvi kulgemise suund ühtib magnetvälja suunaga, siis kruvipea pöörlemise suund on elektrivoolu suunaks Samasuunaliste voolude korral 2 juhet tõmbuvad, erisuunaliste voolude korral aga tõukuvad
ka välise magnetvälja mõjuta. See omadus võib avalduda eri ainetes erineval määral. 3. Ferromagneetikud jagatakse : 1) magnetiliselt kõvad- kord magneetunud kõva ferromagneetik suudab tekitada magnetvälja iseseisvalt. Kõva ferromagneetik säilitab endas infot talle kunagi mõjunud magnetvälja kohta. Ferromagneetiku niisugust omadust nimetatakse magnetvmäluks. Sellel põhineb magnetiline infosalvestus. 2) Magnetiliselt pehmed- neid kasutatakse megnetvälja tugevdamisel. Neid kasutatakse näiteks elektromagnetite või trafode südamikes. Ampere'i hüpotees - aine magnetilised omadused on määratud tema sees toimuvate ringvooludega. Kasutatud kirjandus 1. Tarkpea, Kalev Füüsika XI klassile 1. osa, elekter ja magnetism 2. www.abiks.pri.ee/www/?leht=fyselII&m=k Füüsika XI klass 3. www.miksike.ee Magnetism
Milliseid ferromagneetikuid kasutatakse püsimagnetite ja mäluseadmete valmistamiseks? Jäigad ferromagneetikud on püsimagnetid, neid on raske ümber magneetida. Jäikade ferromagneetikute domeenid säilitavad magneetumisel omandatud seisundi. Jäikadel ferromangeetikumidel on tugev magnetiline mälu. Pehmeid ferromangeetikume on kerge ümber magneetida, sest pehmete ferromagneetikute jääkmagneetumus on väike. Magnetiline mälu – magnetiline infosalvestus, mis põhineb domeenide omadusel säilitada oma magnetvälja kord omandatud suund. Püsimagnetite ja mäluseadmete valmistamiseks kasutatakse eelkõige selliseid ferromagneetikuid nagu raud, nikkel, koobalt ja nende sulamid.
Oluline osa aatomitel või ioonidel. Aines tekivad piirkonnad, kus osakeste magnetväli on ühe suunaga domeen.Välise magnetvälja mõjul domeenid orienteeruvad. (võtavad ühe suuna).Ferromagneetikud jagunevad kaheks: *Magnetiliselt kõvad säilitab magnetvälja pärast magnetvälja mõju lakkamist. RAUD. Kasutatakse püsimagnetitena, magnetmälus*Magnetiliselt pehmed (rauasulamid) kasutatakse magnetvälja tugevdamiseks. Nt. Trafod..Magnetiline infosalvestus . magnetilin, videolint, kõvaketas, mälupulgad. kI I l F= 1 2 k=210 -7 N 0 -ainemagnetilineläbitavus B- magnetinuktsioon d k= F = BIlsin
konkurentsi reegleid. Informatsiooni maailm teeb läbi suuri muudatusi ja raamatukogu-ja infotöötajad peavad sellega kaasa minema. LIS valdkonnaks on informatsiooni probleem tõukejõud, mis sunnib indiviidi analüüsima olukorda, milleks ta infot kasutab ja vahendaja indiviidi ning infovajaduse ning info salvestuse vahel. Seda probleemi põhjendab eksperiment- kasutaja otsib informatsiooni kognitiivse vajaduse rahuldamiseks ning infosalvestus sisaldab võimalikke lahendusi sellele vajadusele. See on kognitiivne protsess ning info kasutus ja relevantsus on situatsioonilised. Kuigi infoprofessionaalid ja raamatukogud täidavad ka teisi ülesandeid on informatsiooni probleem keskseim ning defineerib elukutse valdkonda. LIS hariduse praeguseks trendiks on laiendada turgu teistele informatsiooni funktsioonidele ja organisatsioonidele ja vähendada raamatukogusisest tööd (eriti rahva- ja ülikoolirmtk-des)
FlashEPROM – infot kustutatakse sektorite kaupa elektiväljaga. Üks levinuimaid püsimälusid, mida kasut väga laialdasel kantava infokandjana (mälupulk), digikaamerates, MP3 mängijates jne 17 11. Suvapöördusmälud (191-201) Vt Pooljuhtmälud ja Magnetmäluseadmed 18 12. Magnetmäluseadmed (208-213) Magnetiline infosalvestus põhineb magnetmaterjali magnetiseerimises ühes või teises suunas. Õhukese magnetmaterjaliga kaetakse mittemagneetuv alus (keraamika, klaas, alumiinium, lavsaan). Kui algselt on magnetmaterjalis ilma välise magnetväljata doomenid orienteeritud kaootiliselt, siis summaarne magnetväli puudub. Kui aga tekitada magnetväli vooluga juhtmega, siis magnetmaterjali sees orienteeruvad magnetdoomenid ühes kindlas suunas. Kui väline magnetväli kaob säilitab osa doomeneid oma oriantatsiooni
lugemise/kirjutamise riistvara. Vaheldatud mälu võimaldab käivitada konveieri analoogiliselt protsessoriga. Konveieri eelduseks on see, et eri etapid oleksid sõltumatud ja neid saaks teostada samaaegselt. Vaheldatud mälus on need eeldused loodud.Vaheldatud mälust saab lugeda mitu sõna samaaegselt ja kui loetaks järgmisi sõnu, edastatakse MDR registritest igal taktil üks varem loetud sõna. Sõna a4a3a2 mäluplokk a1a0. Magnetmäluseadmed. Magneetiline infosalvestus põhineb magnetmaterjali magnetiseerimises ühes või teises suunas. Õhukese magnetmaterjaliga kaetakse mittemagneetuv alus . Kui algselt on magnetmaterjalis ilma välise magnetväljata doomenid orienteeritud kaootiliselt, siis summaarne magnetväli puudub. Kui aga tekitada magnetväli vooluga juhtmega siis magnetmaterjali sees orienteeruvad magnetdoomenid ühes kindlas suunas. Kui väline magnetväli kaob säilitab osa doomeneid oma orientatsiooni.
pöörduti. Kasutatakse ka protsessori sisemuses, kus dekodeerivad käsuregistrist saabunud käsukoode ning edastavad neid juhtautomaadile. Kõige levinumalt koosnevad dekoodrid AND loogikaelementidest. Suure sisendite arvu korral kasutatakse dekodeerimiseks kaskaadlülitust, kus esimese astme dekooder aktiveerib ühe teise astme dekoodri ning see alles omakorda ühe väljundi. 2. MAGNETMÄLUSEADMED Magnetiline infosalvestus põhineb magnetmaterjali magnetiseerimises ühes või teises suunas. Mälude hierarhias kuuluvad madalaimale astmele. Suure mahuga, kuid küllatki aeglased. Kuuluvad jadapöördusmälude hulka ehk aeg erinevate mäluosade poole pöördumiseks on erinev. KÕVAKETAS andmete säilitamiseks pöörlevad jäigad mittemagnetilised alumiiniumsulamist või klaasist kettad. Andmeid loetakse ja kirjutatakse kettale digitaalselt kodeerituna ja need säilivad ka voolu kadumisel
Programmeeritav loogika vs ASIC on aeglsem, väiksem tihedus, odavam teha protoüüpe, lihtsam teha muudatusi. 1. Dekooder. Dekooder on ettenähtud kahendarvude dekodeerimiseks. Igale võimalikule sisendkoodi väärtusele vastab dekoodril üks väljund ja seega on dekoodril n sisendi korral 2^n väljundit. Kui dekooderile on lisatud juht-sisend, siis on võimalik keelata dekodeerimist, kui selle väärtus on 0. Dekoodri loogikaskeem. 2. Magnetmäluseadmed. Magnetiline infosalvestus põhineb magnetmaterjali magnetiseerimises. Õhukese magnetmaterjaliga kaetakse mittemagneteeruv alus (alumiinimum, klaas vms). Vooluga juhtmega magnetväljaga orienteeruvad magnetmaterjali magnetdomeenid kindlas suunas. Kirjutasmiseks kasutatakse lugemis/kirjutamispead, mis on magnetmaterjalist ja peal on mähis. Vastavalt magnetmuutustele saadakse lugemisele nullide ja ühtede nivoo. Kõvaketas (HDD) koosneb pöörlevatest ketastest, mis on jäigast
Igale võimalikule sisendkoodi väärtusele (n järgulise koodi korral on neid 2) vastab dekoodril üks väljund ja järelikult on dekoodril väljundit. Kuivõrd iga sisendkoodi korral on aktiivne ainult üks valjund, on meil seal unitaarkood (1-out-of-2 kood). St, et igas koodis on ainult üks 1. Juhtsisend E võimaldab keelata dekodeerimist, kui ta väärtus on 0. Madalaktiivse väljundi dekoodri korral, on vastupidi igas koodis ainult üks 0. Magnetmäluseadmed Magnetiline infosalvestus põhineb magnetmaterjali magnetiseerimises ünes või teises suunas. Õhukese magnetmaterjaliga kaetakse mittemagneteeruv alus. Kirjutamiseks kasutatakse lugemis/kirjutamispead, mis on magnetmaterjalist ja mille peal on mähis. Magnetmaterjaliga kaetud alus liigub lugemis/kirjutamispea lähedal. Juhtides mähisesse voolu ühes või teises suunas, tekib vastassuunaline magnetväli ka lugemis/kirjutamispea sees. Magnet jõujooned kaarduvad
annaabi.ee 
