•Informaatika on teadus, mille jaotame tinglikult kolmeks .arvutiteadus e teoreetiline informaatika .programmeerimine .Infotehnoloogia ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 4 Teoreetiline informaatika •Uurib: .Algoritme .Andmestruktuure .Keerukust .Jagatud arvutusi .Paralleelarvutusi .Integraalskeemide ehitust .Masinõppimist .Krüptograafiat ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 5 .Kvantarvutusi .Juhuslikkust .Automaate .Programmi semanikat .Informatsiooniteooriat .Arvuteooriat .Jms . Programmeerimine •Programmeerimine on eelkõige protsess, mis vajab loogikat. •Pidevalt tegeletakse koodi kirjutamise automatiseerimisega, ehk “kirjelduse” kompileerimisega, mis eeldab aga, et programmeerimine on täielikult masina poolt teostatav! ITK 2007, Kalev PihlSissejuhatus informaatikasse 6 Infotehnoloogia •Moore´i seadus on 40 aastat vastu pidanud, kuid saabumas on keerukad ajad. AMD tee tundub olema hetkel õigem.
soovitakse selgusele jõuda täiesti tavalise ja igapäevase teadvuse seisundi olemusele. See on inimeste igapäevaselt kogetav teadvuse seisund. Me tegeleme siin peamiselt teadvuse seisundi 3 olemuse mõistmisega. 1.2 Aju kujutluspildid Närvikiudu võib võrrelda kaabliga, mida mööda kulgevad teated. Juba ainult selle analoogia tõttu on püütud ka närvisüsteemi uurimisel rakendada sideinseneride vaatlusmeetodeid ( eelkõige informatsiooniteooriat ). Viimane koos reguleerimisteooriaga moodustab küberneetika teadusharu. Märke vajatakse teate moodustamiseks ja ülekandmiseks. Näiteks tähestiku tähti, numbreid, morsemärke jne. Nendest valib infoallikas sobivamad. Niimoodi on võimalik üsna vähestest tähtedest moodustada palju verbaalset informatsiooni edastavaid sõnu ja lauseid. Enamasti kodeeritakse või transleeritakse infoallika märgid saatjas teisteks, vastavas sidekanalis edastamiseks sobivateks märkideks
Siin soovitakse selgusele jõuda täiesti tavalise ja igapäevase teadvuse seisundi olemusele. See on inimeste igapäevaselt kogetav teadvuse seisund. Me tegeleme siin peamiselt teadvuse seisundi olemuse mõistmisega. 2.2 Aju kujutluspildid Närvikiudu võib võrrelda kaabliga, mida mööda kulgevad teated. Juba ainult selle analoogia tõttu on püütud ka närvisüsteemi uurimisel rakendada sideinseneride vaatlusmeetodeid ( eelkõige informatsiooniteooriat ). Viimane koos reguleerimisteooriaga moodustab küberneetika teadusharu. Märke vajatakse teate moodustamiseks ja ülekandmiseks. Näiteks tähestiku tähti, numbreid, morsemärke jne. Nendest valib infoallikas sobivamad. Niimoodi on võimalik üsna vähestest tähtedest moodustada palju verbaalset informatsiooni edastavaid sõnu ja lauseid. Enamasti kodeeritakse või transleeritakse infoallika märgid saatjas teisteks, vastavas sidekanalis edastamiseks sobivateks märkideks
annaabi.ee 
