Ribonukleotiid koosneb kolmest komponendist: · Fosfaatrühm · Riboos (monosahhariid) · Lämmastikalus (õp joonis 42) A=U G=C Erinevalt DNAst on ta ühe haruga heeliks. RNA tähtsus osaleb geneetilise info realiseerimises. RNA polümeraas sünteesiv ensüüm, mis osaleb RNA replikatsioonis. Koosneb tegelikult paljudest valgumolekulidest. RNA-d on olemas 3 erinevat varianti: · mRNA informatsiooniRNA toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika. · tRNA transpordiRNA mõtestab lahti mRNA molekulidega ribosoomidesse saabunud geneetilist infot, osaleb aktiivselt valgu tekkimises. · rRNA ribosoomiRNA kuulub ribosoomi ehitusse ja osaleb valgusünteesis.
nukleotiidide üksteisele vastavus. Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse DNA esimest järku struktuuriks. DNA on kromosoomide põhiline koostisosa; säilitab pärilikku infot. Rakutuumast saadava info põhjal reguleeritakse raku kõiki elutalitlusi. Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Tümiini asemel esineb aga RNA's uratsiil (U) uridiinfosfaat. RNA osaleb pärilikkuse avaldamises ja geneetilise info realiseerimises. InformatsiooniRNA ehk mRNA toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi paika e. Ribosoomidesse. TransportRNA ehk tRNA ülesanne on geneetilise info lahtimõtestamine. Vastavalt sellele toovad tRNA molekulid kohale õiged aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse. RibosoomiRNA ehk rRNA osaleb valgusünteesis. Vastavalt komplementaarsusprintsiibile moodustub C ja G vahel kolm ning A ja U vahel kaks vesiniksidet.
toimub vanade molekulide alusel) · Molekulaargeneetiline dogma: kõik matriitsünteesid on omavahel seotud(järjekord on oluline) DNA(DNA replikatsioon)(transkriptsioon)- RNA(translatsioon)- proteiin · Replikatsioon- DNA kahekordistumine; enne raku jagunemist; rakutuumas; DNA- polümeraas; komplementaarsus A:T ja C:G · tRNA- transpordi, aminohapete transport · rRNA- ribosoomiRNA · Transkriptsioon- on mRNA süntees(informatsiooniRNA); toimub rakutuumas; RNA- polümeraas, A:U ja C:G. Geen, mille pealt transkriptsiooni teostatakse avaldub ehk ekspresseerub. Korraga avaldub ühes rakus u 10% geenidest.Ekspresseeruvatest geenidest sõltub raku eripära. Vastavalt avaldumisele jagatakse geenid nelja tüüpi: 1. Geenid, mis avalduvad kõikides rakkudes üheaegselt. Läheb koguaeg vaja. rRna ja tRNA toodetakse koguaeg, teatud ensüüme. 2. Geenid, mis avalduvad ainult ühe kindla koe rakkudes
identset DNA molekuli. DNA polümeraas sünteesiv ensüüm, mis viib läbi replikatsiooni. RNA ehk ribonukliinhape, on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Koosneb kolmest komponendist: fosfaatrühm, monosahhariid ja lämmastikalus. RNA puhul C=G, aga A=U Tavaliselt RNA molekul on heeliksi kujuline. RNA tähtsus osaleb geneetilise info realiseerimisel. RNA polümeraas sünteesiv ensüüm RNA'd on 3 erinevat sorti: · mRNA informatsiooniRNA toob geneetilise info rakutuumas olevatest kromosoomidest tsütoplasmasse, kus on ribosoomid. · tRNA transpordiRNA mõtestab mRNAga saabunud geneetilise info lahti, osaleb valgu tekkimises · rRNA ribosoomiRNA kuulub ribosoomide ehitsuse ja osaleb valgusünteesis
DNA replikatsioonil tekib ühest DNA molekulist kaks ühesuguse primaarstruktuuriga DNA molekuli. RNA onbiopolümeer,millemonomeerideksonribonukleotiidid,misonmoodustunudlämmastikaluse,riboosija fosfaatrühmaliitumisel. Nukleotiidide ühinemisel tekib RNA molekul. RNA omadused sõltuvad monomeeride järjestusest molekulis. Ribonukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse RNA primaarstruktuuriks. RNA võtabosageneetiliseinforealiseerimisest: 1) informatsiooniRNA (mRNA) toob geneetilise info valgu sünteesiks rakutuumast vastavatesse rakuorganellidesse ribosoomidesse 2) transportRNA (tRNA) ülesandeks on aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomidesse ning geneetilise info desifreerimine. 3) RibosoomiRNA (rRNA) kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis. MÕISTED
kogustes. 20. mikroelemendid organismides esinevad elemendid, mis esinevad küll väga väikestes kogustes, kuid on siiski hädavajalikud enamiku organismide normaalseks elutegevuseks, kokku on avastatud 16 sellist keemilist elementi. 21. monosahhariid ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni. 22. mRNA ehk informatsiooniRNA toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse. 23. nukleotiid nukleiinhapete monomeerid 24. oligosahhariid madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahekolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel. 25. peptiidside kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel nende vahel ribosoomis
annaabi.ee 
