kvaliteetsed. Kosmosereis on vaatamata oma noorele eale väga arenenud ning on andnud uusi teadmisi mitmetes valdkondades. Tehnika areng on otseselt mõjutanud uute teadmiste valdkondade tekkimist ja arengut ja seega on uuemate valdkondade teadmised kordades kvaliteetsemad kui need, mida on uuritud aastatuhandeid. IT-valdkondade ja robootika alased edusammud on muutnud asjade loomise, uurimise ja õppimise palju lihtsamaks. Näiteks võib võtta kasvõi nutitelefoni - miljonid informatsioonikillud on kõigest mõne viipe kaugusel, kuid iseasi on see kui usaldusväärne antud informatsioon on, sest teadmised, mida võid leida mõnelt ettejuhtuvalt veebisaidilt, võib olla ükskõik kelle poolt kirja pandud ja seega ei ole need teadmised eriti kvaliteetsed, kui just pole antud allikas ametlikult loetud kvaliteetseks ja usaldusväärseks. Kokkuvõtteks võib öelda, et vaadeldes toodud näiteid, ei määra minu arvates valdkonna vanus selle teadmiste kvaliteeti
1.5. Millele viitab ja mida tähendab sõnapaar «sotsiaalsed faktid»? Lahterdatud korrapärasused, mis kirjeldavad pigem kollektiivi kui selle üksikuid osi. Durkheimi sõnul tuleb sotsiaalseid fakte seletada teiste sotsiaalsete faktidega viidates sotsiaalsele struktuurile. 1.6. Mis rolli mängib sotsioloogias ja sotsioloogilistes uuringutes teooria? Teooria on loogiliselt seotud väidete kogum, mis selgitab terviklikku sündmuste klassi. Teooriatega seotakse informatsioonikillud omavahel kokku, et nad annaks rohkem teadmisi suuremate mustrite kohta ühiskonnas. Teoreetilisi raamistikke ja mudeleid on palju erinevaid. Iga teooria kujutab endast maailmale vaatamise erilist viisi ning juhib tähelepanu ühiskonna erinevatele aspektidele. 1.7. Mis panuse andis August Comte (1798-1857) sotsioloogia arengusse? Teda nimetatakse sotsioloogia rajajaks. Moodustas sõna "sotsioloogia" (socius ld. keeles kaaslane, logos kr. keeles millegi uurimine)
39. Kiirusagara ehitus ja funktsioonid. Kiirusagar (lobus parietalis) asetseb otsmikusagarast ja tsentraalvaost tagapool ning eespool kuklasagarat. Kiirusagar reguleerib sensoorse info vastuvõttu ja töötlemist (sinna hulka ei kuulu lõhnataju, kuulmine ja nägemine). Seal võetakse vastu info naharetseptoritelt, lihaste ja liieste retseptoritelt, kiirusagara allosas asub maitsmiskeskus. Kiirusagaral on oluline roll tervikliku taju tekkimisel. Meie närvisüsteem valib kindlad informatsioonikillud igast stiimulist ja ignoreerib teisi ning tõlgendab saadud infot ajustruktuurile omases kontekstis ja eelnevatel kogemustel põhinedes: näiteks me võtame vastu erineva sagedusega elektromagnetlaineid, aga tajume neid kas rohelise, punase või sinise värvina; me võtame vastu erineva sagedusega vibratsioone, aga kuuleme hääli, sõnu, muusikat. Värvid, hääled, lõhnad ja maitsed on seega vaid meie aju poolt konstrueeritud kujutised.
annaabi.ee 
