· Kontakti saavutamine. Usalduse saavutamiseks on teatud metodoloogilised reeglid, kuid kontakti saavutamise edukus sõltub siiski teadlase enda oskustest. Üks tavalisemaid toiminguid kontakti saavutamisel on ühise söömaaja pidamine (eriti põhjapoolsematel, karmi kliimaga aladel). Kontakti kujunemisel võib aidata inimese abistamine mitmesugustel töödel. · Eetilised küsimused informantidega suhtlemisel. Saadud informatsioon ei tohi kahjustada informanti kõike ei tohi avaldada. Etnograaf peab selgitama oma töö eesmärke (nii palju kui võimalik). · Võtmeinformant isik, kellelt teadlane saab enim informatsiooni. Enamasti saadaksegi põhiline osa informatsioonist vähese hulga inimeste (võtmeinformantide) käest. See, kellest saab võtmeinformant , sõltub isikuomadustest tal peab olema huvi oma teadmisi avaldada ja
tuleb välja, siis küsitakse juurde jne. See on hea selleks, et seda saab teha mõnusas emotsionaalses olukorras, nii saab hästi teada, mis on inimeste jaoks oluline, sest me pole otsustanud, mis me teada tahame. *elulood Enne tuleks ennast tutvustada, natuke rääkida ja suhelda jne. Teist korda minnes võetakse inimene juba palju paremini omaks. Informandid – need, kellelt saame andmeid oma uurimise jaoks *Oluline on saada hea kontakt inimestega *Eetilised küsimused informantidega suhtlemisel – ei tohi neid eetiliselt kahjustada, anonüümsuse tagamine. Inimesed peaksid midagi tagasi saama, nt tutvustame oma uurimustulemusi jne *Võtmeinformant – inimesed annavad infot erineval määral. Kujunevad mõned üksikud inimesed, kellega suhtleme hästi palju. Neile meeldib suhelda, nad mõistavad etnograafi tööd. See inimene peab palju teadma. Tihti on nii,et need kes teavad kõige rohkem, aga pole võtmeinformandid, sest nad ei soovi rääkida.
Inimesed räägivad paljusi asju läbi oma elus juhtunud asjade, läbi oma kogemust. Need inimesed kelle käest saame välitöödel infot, nimetatakse informantideks. Kasutatakse ka termineid ,,välitööde partner". Oluline on, et saada hea kontakt inimestega, see on tähtis moment, nii saab ka rohkem tõepärasemaid (tõenäoliselt) andmeid. Peavad olema teatud sotsiaalsed oskused, kuidas inimestega läbi saada, soovitatav. Eetilised küsimused informantidega suhtelmisel ei tohi kahjustada inimesi, keda uurime; peame püüdlema selle poole, et midagi halba neile ei juhtuks, vajadusel anonüümsuse tagamine, ei avalda nimesid jne. Sageli ei kujuta uuritavad ise ette, kuidas andmed levivad. Ka inimesed peavad midagi tagasi saama, mida me teeme, nt tutvustame uurimistulemusi, anname fotosid jne. Võtmeinformant mitte kõik, ei anna palju informatsiooni. Kujunevad välja mingid inimesed, kellelt