''informalism''. Tegelikult on see termin ainult ligikaudne tuletis 1950.aa. kasutusele võetud prantsuskeelsest mõistest ''art informel'' , sest viimane ei ole täpne ja otsekohene vastnad ''formaalsele'' , vaid pärineb prantsukeelsest sõnast informe (kindla vormita, raske kohmaka vormiga) ja tähendab kunsti, milles puuduvad selgepiirilised, geomeetrilised vormid, seega abstraktsionismi, mis on täielik vastand konstruktivismile. Informalismi esimesed eneseteadlikud rühmitused tekkisid väljaspool Pariisi ja Prantsusmaad. Põhjapoolsete väikeriikide kunstnikest kujunes 1948 lühiealine, kuid mõjukas rühmitus ''cobra'' , mille nimel pole tegemist maoga, vaid ainult kome linnaga- Kopenhageni, Brüsseli ja Amsterdamiga. Taanlastest oli tähtsaim Asger Jorn, hollandlastest Karel Appel ning belglastest Corneille (Cornelis van Beverloo) ja Pierre Alechinsky. Eestlastest on ''Cobraga''seotus Ruth Tulving.
Hindas neid loodusega sobitada. Teda iseloomustab puu, tellise, klaasi, vase ja teiste vanade ehitusmaterjalide oskuslik ühendamine. 20) milline on kunstipilt vahetult pärast 2. maailmasõda? sõjajärgses pariisi kunstielus valitses pluralism.kunstnikud joonistasid realistlikke rahutuvisid (picasso) maalides oli näha sõja mõju. sõjakogemisued suunasid kunsnike looma ekspressionustlikku tüüpi kunsti. 21) millise suurema kunstivoolu alaliigiks võib pidada informalismi? milline see oli? Väljend informalism tähendab kindla vormita kunsti. Tegemist on euroopa abstraktse maalikunsti suunaga, mis propageerib spontaanset maalimisviisi ning ei arvesta mingeid väljakujunenud kompositsioonireegleid. Informalism esindab abstraktsionismi, mis vastandub konstruktivismile. 22) millist kunsti tegi Jean Dubuffet, mida tähendab ,,art brut", kuidas suhtus ilusse? tegi jõhkraid inimese kujutusi, hiljem maalis väga passtoosselt, hakkas värvilse lisama igasugu
Kunstile kõlbavad kõik objektid ja ,,...iga kunstitöö peaks meid maksimaalselt välja tõstma kontekstist, provotseerima üllatust ja sokki. Maalikunst ei mõju mulle, kui ta pole täiesti ootamatu." Dubuffet' loomingut ei saa pidada lõpuni abstraktseks, tema teosed on ikka millegi kujutised, pildid millestki. Elukeskkonna kõigi külgede kunstile võrdseks materjaliks kuulutamisega on Dubuffet neodada ja popkunsti eelkäijaks. 50-ndatelaastatel sobis Dubuffet' meetod aga hiilgavalt ka informalismi konteksti, eriti alateadvuse vallandamisega, spontaansuse ja juhuse kasutamisega. Dubuffet' võrdlemisel USA kuulsamate abstraktsete ekspressionistidega tuleb ilmsiks selge erinevus. Dubuffet'l puudub ameeriklaste lihtne, aga terve jõulisus ja suur joon, seevastu on ta individualistlikum, enesesotsivam ja nüansirikkam. HANS HARTUNG (1904-1989) Hartung esindas temperamentset tegevusmaali varianti. Ägedate zestidega kandis ta
Kunstile kõlbavad kõik objektid ja ,,...iga kunstitöö peaks meid maksimaalselt välja tõstma kontekstist, provotseerima üllatust ja sokki. Maalikunst ei mõju mulle, kui ta pole täiesti ootamatu." Dubuffet' loomingut ei saa pidada lõpuni abstraktseks, tema teosed on ikka millegi kujutised, pildid millestki. Elukeskkonna kõigi külgede kunstile võrdseks materjaliks kuulutamisega on Dubuffet neodada ja popkunsti eelkäijaks. 50-ndatelaastatel sobis Dubuffet' meetod aga hiilgavalt ka informalismi konteksti, eriti alateadvuse vallandamisega, spontaansuse ja juhuse kasutamisega. Dubuffet' võrdlemisel USA kuulsamate abstraktsete ekspressionistidega tuleb ilmsiks selge erinevus. Dubuffet'l puudub ameeriklaste lihtne, aga terve jõulisus ja suur joon, seevastu on ta individualistlikum, enesesotsivam ja nüansirikkam. HANS HARTUNG (1904-1989) Hartung esindas temperamentset tegevusmaali varianti. Ägedate zestidega kandis ta heledale
annaabi.ee 
