ametkondadest ning ka mõnest erasektori esindajast. Komisjoni juhtis KMA peadirektori asetäitja Kaja Kuivjõgi. Nimetatud komisjon käsitles oma 6. juuli 1998. aasta istungil ka ideed asutada ID-kaardi teemaline sihtasutus, mille kaudu kaasata erasektori finantse, kuid selle arutlus lükati edasi. Komisjoni tööd esitleti 1999. aasta algul avalikul seminaril Rahvusraamatukogus, sellega oli selle komisjoni töö ka lõpetatud. Järgmisena moodustas 11. märtsil 1999.a. Eesti Informaatikakeskus oma käskkirjaga "ID- kaardi töörühma" (TK4-ID) Tarvi Martensi (AS Küberneetika) juhtimisel, kus osalesid ka pankade esindajad, KMA, ID Süsteemide AS ning Informaatikakeskus. Töörühm oli orienteeritud ID-kaardi alaste pilootprojektide läbiviimisele, standardiseerimisele ning pidi olema nõuandev ekspertkogu ID-kaardi küsimustes. Töörühma eestvedamisel viidi läbi identifitseerimiskaartidealaste rahvusvaheliste standardite ekspertiis, koostati rakendusjuhised
Esimesed raamatukogud olid tänapäeva mõttes arhiivid, sisaldades maksude, laenude inventuuride jne dokumente. Esimene liigitusskeem on teada itaaliast ca 1200. 15.saj esimesed dokumendiregistrid. 19-20 saj asutati palju arhiive üle maailma ja hakati valdkonda koordineerima. Eestis on asjaajamine reglementeeritud alates 1924. aastast, kui kehtima hakkas registriraamat. 1935 esimene arhiiviseadus. 1990-ndate keskpaigast 2000ni elektroonilise dh arengu algus. Loodi RISO ja Informaatikakeskus ja Rahvusarhiiv. 2003 loodi Riigikantselei dok.halduse osakond. 2012 koordineerib avaliku sektori dh arengut Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM). 2012 arhiivinduse korraldamine Haridus- ja Teadusministeeriumi ülesanne. RIIKLIK KOORDINEERIMINE- DH arengu koordineerimispüramiid2012... MKM> Dokumndihaldusnõukogu> Ministeeriumid, maavalitsused >Ministeeriumite haldusala, KOV-id. MKM valitsemisalas on riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine; sellega tegelevad osakonnad
Esimesed "raamatukogud" olid tänapäeva mõttes arhiivid, sisaldades maksude, laenude, inventuuride jne dokumente. 1574 Hispaanias esimene arhiivi jaoks ehitatud hoone Dokumendihalduse ajalugu Eestis Eesti vanim dokument 1237.a. paavsti saadiku Modena Wilhelmi ürik 1924 - Riigiasutuste asjaajamise juhtnöörid 1935 Esimene arhiiviseadus Dokumendihaldus arenes välja 20.saj. arhiivindusest 1990-ndate keskpaigast aastani 2000 elektroonilise dokumendihalduse arengu algus. Loodi RISO ja Informaatikakeskus ja Rahvusarhiiv. Järgnes valitsusasutuste dokumendihaldusprogrammi DHP loomine. 96-97 ametiasutustes võeti laialdaselt kasutusele arvutid, seeläbi algas kiire areng dokumendihalduses. 2003 loodi Riigikantselei dokumendihalduse osakond (ül. Avaliku halduse ja arhiivide planeerimine, dokumentide väljatöötamine) 2012 - koordineerib avaliku sektori dokumendihalduse arengut Majandus ja kommunikatsiooniministeerium.
annaabi.ee 
