Mercatori kaldprojektsioon esimeses lähenduses sobiv lahendus. Mercatori kaldprojektsioon töötab samal põhimõttel kui Mercatori põikprojektsioon, ainult lähtejooneks, mis kaardil kujutub sirgena pole mitte telgmeridiaan, vaid suvalise suurringi kaare geodeetiline joon kahe punkti vahel. Kokkuvõte Mercatori panus kartograafia arengusse oli suur. Ta kaardid olid täpsed, Click to edit Master text styles inforikkad ja hästi Second level graveeritud. Third level Fourth level Mercator oli esimene, kes Fifth level võttis atlase mõiste üldse kasutusele. Leiutas oma projektsiooni jagades Maa pinna sirgjoonteks e.meridiaanideks, mis lõikuvad poolustel. Kasutatud kirjandus http:// www.google.ee/images?q=mercator&oe=utf-8&rls=org
Ta toob lühidust ja uudsust keelde. Tundub samuti, et slängi kõneleja soovib olla uuudne, teistest erineda ning näidata oma loovust ja nutikust slängi kasutamisel. Kindlasti, slängi sõnu kasutades, seda enam näidatakse mingi kindlasse ühiskonda kuulumist. Slängi eelis koosneb sellest, et see annab võimaluse olla napisõnaline ja konkreetne. Jällegi Tenderi seisukoha järgi, slängisõnad on niivõrd inforikkad ja lakoonilised, millega nad saavutavad keelelist ökonoomsust. Siin kohapeal, võib kinnitada, et släng on ,,polüfunktsionaalne". Niisiis, slängi funktsioonid on: ,, soov varjata kõrvaliste kuulajate eest infot; keelelise ökonoomsuse (lühiduse) saavutamine; afektiivsus- oma suhtumise rõhutatud väljendamine; huumori- ja uudsusetaotlus; enese eristamine teistest; oma olemuse rõhutamine; üldtuntud autoriteetide ja normide kõigutamine"(Tender KK 1994: 299).
informatsiooni ja teadmiste levikut ühiskonnas uute tehnoloogiate levikuga. Institutsiooniline Isiklik/Suhteline aspekt Sotsiaalsed Veel erineviad teoreetikuid, teadlasi Kuna infoühiskonna ideed on paelunud palju erinevaid teoreetikuid, siis on infotehnoloogiate arengus ja osatähtsuse tõusus näinud oma teooriatele TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon kinnitust väga erinevad teoreetikud. • Marksistid – uue kommunikatsioonitehnoloogiaga tuleb kaasa klassivõitlus – inforikkad ja infovaesed (David Hakkeni järgi on tegemist neofeodalismiga (1999)) • NeoMarksistid – kultuuritööstuse tugevdamine • Majandusteoreetikud – turuseadustest tuleneb see, kes kasutab arvutit, kes mitte • Weberiaanid – suureneb eristumine ja alasüsteemidesse jagunemine ja bürokraatia võim • Liberaalid näevad võimuvõitluse subjekti • Tehnoliigilised deterministid – kinnitus sellele, et masinad võtavad võimu Düstoopiad-utoopiad
Sotsiaalprobleemid: 1. Vaesus, nälg 2. Sõjad, terrorism 3. Põgenikud 4. Rahvasiku arvu kiire kasv 5. Inimõiguste rikkumised 6. Uimastite levik 7. Ebavõrdne ligipääs meditsiinile ja haridusele Internatsionaliseerumine St rahvusvahelistumine tihe läbikäimine riikide ja rahvaste vahel Majanduses kaubavahetus, väliskapital, ka hariduses noortevahetus, külalislektorid, teadusprojektid. Infotehnoloogia mõju maailma arengule Digitaalne lõhe (infovaesed ja inforikkad riigid) Oht privaatsusele Mõju kultuurile Uut laadi töökohad ja nõuded haridusele Uued võimalused inimeste kaasamiseks Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja vahendid Muutuv julgeolekusituatsioon: II MS järel külm sõda, mis lõppes 1991 Pingelõdvendusperioodid NSV liit ja USA kärpisid vastastikku relvastust Islamifundamentalistide terrorism ja USA agressiivne välispoliitika Julgeolek sõltub: 1. Mõne suurriigi olukorra muutusest 2. Riikide omavahelistest suhetest 3
annaabi.ee 
