Ent vananemine on midagi enamat, kui aastate lisandumine. Vananemine on lõiv, mida läbielatud aastad inimeselt nõuavad. Mõned inimesed paistavad oma kronoloogilise vanuse kohta üsna noored välja. Pikk eluiga on inimese eriline omadus. Suuremad imetajad elavad üldiselt kauem, kuid inimene elab vanemaks isegi kauem kui elevant. Pikkaealisuses on positiivne, kui sellega kaasneb õppimine ja kõnevõime. Pika elu jooksul on vanur kogunud väärtusliku infopagasi, mida oma jutudes edasi anda järeltulevatele sugupõlvedele. (Inimese füsioloogia ja anatoomia. 616). Vananemise põhjused pole teada. Ühe seisukoha järgi on arvestatavaid vananemisteooriaid peaaegu saada; lisaks sellele on suur hulk teooriaid kergemast klassist. Mõningate uurijate meelest toimuvad otsustavad vananemismuutused jagumemisvõimetutes rakkudes, nagu närvirakkudes; teised väidavad, et jagunevates rakkudes, nagu epiteelirakkudes ja vereloomerakkudes
õppesituatsioonides arvesse võtta: · Vajadus saavutada kompetentsust · Vajadus autonoomia järele · Vajadus sotsiaalse seotuse järele Õpetaja juhib õpilasi küsimustega, kuni lõpuks hakkavad õpilased ise küsimusi esitama ja järele mõtlema , mida, kuidas, miks ja milleks: · Mida ma pean õppima, teadma, harjutama? · Mida ma juba tean, mida ma juba suudan? · Mis infot ma vajan? · Kuidas loon endale vajaliku infopagasi? · Kuidas ma lähen ette, kuidas alustan, mida teeksin järgmisena? · Kus vajan abi, millise abi eest ja kus peaksin hoolt kandma? · Mida peaksin tulemusega peale hakkama?
Rahvaluule on looming · Pärineb inimesest ja on olemas inimese kaudu · Inimesed loovad, peegeldavad, vaidlustavad, väljendavad jne neile keskseid väärtusi · seostub pärimusteabe teadvustamisega Rahvaluule on etteantus: · Pärimus on reeglistik, mis on inimesest väljaspool reeglistik maailmaseletustes reeglistik teabe esitamise mudelites ja skeemides Kultuurikeskkonnas elades saab inimene teatava infopagasi, millest lähtuvalt ta orienteerub oma ruumis tajub piire oma ja võõra ruumi/kultuuri vahel. Kutuuriteksides on olemas piirid, mis eristavad ja samas mis muudavad. Inforpagasi omandatakse kommunikatsiooniprotsessi käigus. Infopagas sisaldab nii kogemuslikke teadmisi normidest, maailmakorrast kui ka nende väljendusstruktuuridest. Võõras kultuuris saadakas üksteisest teistmoodi aru. ( Meie neist ühtemoodi, nemad meist teistmoodi) Näide folkloristika muutumises 1970ndatel aastatel
1. Rahvaluule on looming: - Pärineb inimesest ja on olemas inimese kaudu - Inimesed loovad, peegeldavad, vaidlustavad, väljenduvad jne neile keskseid väärtusi - Seostub pärimusteabe teadvustamisega 2. Rahvaluule on etteantus: - Pärimus on reegilstik, mis on väljaspool inimest: o Reeglistik maailmaseletuses o Reeglistik teabe esitamise mudelites ja skeemides Kokkuvõte: - Kultuurikeskkonnas elades saab inimene teatava infopagasi, millest lähtuvalt ta orienteerub oma ruumis, tajub piire oma ja võõra ruumi/kultuuri vahel - Infopagas omandatakse kommunikatsiooniprotsessi käigus - Infopagas sisaldab nii kogemuslikke teadmisi normidest, maailmakorrast kui ka nende väljendusstruktuuridest Näide folkloristika muutumisest 1970.-aastatel: - Pärimusrühm folkloristikas on muutunud üha väiksemaks - Märkama ka taluühiskonnas väiksemaid rühmi
annaabi.ee 
