See seisneb ühe või mitme vahendaja kujundamises. Turustuskanaliteks võivad olla: kaupluste kaudu kaotame kontrolli lõpphinna ja osa kasumi, müügiagentide kasutamine nemad esinevad ettevõtte nimel ja saavad töö eest kokkulepitud palka, kaupluste ketid turustuspoliitika tehniline külg ehk logistika on transpordi ja laomajanduse kujundamine. Toetuspoliitika Eesmärgiks on toetada toodete müüki tarbijaga suhtlemise kaudu. Selleks võib kasutada: · Reklaami infolevitamine, mis on tellitud ja kinni makstud. Reklaam võib olla suunatud tarbija mõistusele või tunnetele. Ettevõte peab valima sobiva reklaami kanali, aja ja sageduse · Maine kujundamine kauba- ja firmamärgid · Isiklikud kontaktid müüja ja ostja vahel, kõige aeganõudvam ja kallim Turundus keskkond Selle moodustavad mitmesugused välismõjud: 1. Mikrokeskkond (inimesed, organisatsioonid, konkurendid, tarnijad, vahendajad) 2
Turu vallutamine – kohe tullakse välja suurte koguste ja madalate hindadega, et konkurentide ees hõivata turg, kasulik, kui püsikulud on väikesed. Tasupoliitika taktikalised võtted – hinna soodustused majanduslikel kaalutlustel, psühholoogilistel kaalutlustel (499.-), müük järelmaksuga, igasugused sooduskampaaniad. Toetuspoliitika Eesmärgiks on toetada toodete müüki tarbijaga suhtlemise kaudu. Selleks võib kasutada: Reklaami – infolevitamine, mis on tellitud ja kinni makstud. Reklaam võib olla suunatud tarbija mõistusele või tunnetele. Ettevõte peab valima sobiva reklaami kanali, aja ja sageduse Maine kujundamine – kauba- ja firmamärgid Isiklikud kontaktid – müüja ja ostja vahel, kõige aeganõudvam ja kallim
Taasostukavatsus. Iga kliendiga kommunikeerimisel on võimalik tema käest küsida, kas ta kavatseb ka tulevikus antud toodet või teenust osta. Vaatamata sellele, et vastused on oletuslikud, on kavatsus tulevikukäitumise tugev indikaator. Tegelik taasostu võimalikkus saab küll tugevalt ülehinnatud, kuid liialdusprotsent on väga püsiv ja see tähendab, et tegelikku tulemust on võimalik päris täpselt prognoosida. Soovitused ja infolevitamine on lojaalsuse hea indikaator. Klientide kaudu leviv info on tihti strateegiliselt üks olulisemaid infokanaleid. Tavaliselt on kliendil mugavam ja ausam vastata küsimusele, kas ta soovitaks antud brändi oma tuttavatele, kui küsimusele, kas ta seda ise uuesti ostaks. Väga suures osas kasutatakse lojaalsuse mõõtmiseks rahulolu uuringuid, millele lisatakse paar lojaalsust mõõtvat küsimust. Kuid selliste uuringute puhul on kaks probleemi
2) infovajaduse teke ja areng ühiskonnas, tähelepanukeskmes on soovitud informatsiooni olemus ja põhjused 3) infosüsteemide efektiivsus ja infoedastus. Seotud teooriate ja meetodite arendamisega parandamaks infoedastusprotsesse infoloojalt tarbijale. 4) genereeritud teadmised, nende analüüs ja esitamine infosüsteemides. Indekseerimise- ja klassifikatsioonisüsteemid ning teadus- ja arendustegevuse produktsiooni mõõtmine ja infolevitamine 5) info ja tema kasutaja vahelised seosed. Tom Wilson (2001) soovitab vaadelda infoteadus kui nelja valdkonna koostoimet: infosisu, infosüsteemid, inimesed ja organisatsioonid. Tefco Sarasevic (2009) toob esile infoteaduse 2 peamist orientatsiooni: 1) suund, mis on seotud üksikisiku ja ühiskonna infovajaduse ja-kasutamisega 2) suund, mis on seotud spetsiifiliste ja informatsioonitehnikate, -süsteemide ja
annaabi.ee 
