FTP-d kasutavad mitmed rakendused, tuntum neist samanimeline UNIX käsurea programm. FTP tavaversioon nõuab, et faili siirdajal oleks olemas kasutajakonto (account) mõlemas arvutis. Lisaks on olemas veel ka anonüümne FTP (anonymous FTP), mis võimaldab arvutis asuvatele failidele ligi pääseda igaühel kõikidest Interneti osadest. Anonüümne FTP on WWW järel levinumaid info levitamise viise. Põhierinevus WWW-st seisneb selles, et kasutaja näeb vaid infokogumi ehk faili nime ja pikkust, vahel ka sisu lühikirjeldust. FTP-d võib võrrelda failide kopeerimisega ühelt kettalt teisele, ainult teine ketas võib asuda mistahes maailmanurgas. FTP-d kasutatakse selliste infokogumite edastamiseks, mida ei saa ühe hetkega inimestele arusaadavalt edastada, näiteks mitmesugused programmid, mahukad teksti- failid jms. Mahukate infokogumite edastamisel on heaks küljeks ka see, et infot ei pea ilmtingi- mata
Ka arvandmeid sisaldavad jadafailid deklareeritakse TEXT-tüübiga. Lisaks deklareerimisele tuleb kasutatavad failid ka avada. Seda tehakse vastavalt RESET (lugemise või lisamise puhul) või REWRITE (uue faili loomise ja kirjutamise puhul) -lausetega. Avamislauses sisaldub kaks failinime - loogiline ja füüsiline failinimi. Loogiline failinimi on see, mida meie programm kasutab selle faili tähisena (nagu ülaltoodud "nimekiri"). Füüsiline failinimi väljendab kettal asuva reaalse infokogumi nime. Seega näiteks lause Reset ( nimekiri , `nimekiri.dat' ); avab lugemiseks (s.t. sisendfailina) faili, mis saab programmis nimeks "nimekiri" ja mille tegelik nimi kettal on "nimekiri.dat". Seega avamislause seab omavahel vastavusse loogilise (programmi-) ja füüsilise (ketta-) faili. Loogiline ja füüsiline nimi võivad ka täiesti erineda. Näiteks: Rewrite ( andmed, `tabel.tab' ); avab (täpsemalt loob) uue faili, mis salvestatakse kettale nime "tabel
dokumentide registrile, milles on nummerdatud read dokumentide registreerimiseks. Kui registrit järjest täita, on sinna hiljem väga raske dokumente vahele lisada. Sama ideed saab kasutada elektrondokumentide korral. Ridade järgnevuse tagamiseks registris kasutatakse räsifunktsiooni H. Ajatempliteenuse osutaja (TSS) on kohustatud pidama väljaantud ajatemplite registrit, mille täitmist saavad kõik kasutajad kontrollida. Linkimine. Protokoll. A saadab TSS-le infokogumi Y, millele soovib saada ajatemplit. Ajatempliteenuse osutaja moodustab sõnumilühendi Hn = h(n, IDa, t, Y), milles *n on taotluse järjekorra number; *IDa on kasutaja identifikaator *t on hetkeaeg *h on mingi räsifunktsioon (ei pea olema sama, mis H) Ajatempliteenuse osutaja arvutab nn linkimisteabe Ln= H(Hn, Ln-1) ja saadab tagasi sõnumi (n, IDa , t, Ln-1, Dtts(Ln)), mida kasutatakse kui ajatemplit.
dokumentide registrile, milles on nummerdatud read dokumentide registreerimiseks. Kui registrit järjest täita, on sinna hiljem väga raske dokumente vahele lisada. Sama ideed saab kasutada elektrondokumentide korral. Ridade järgnevuse tagamiseks registris kasutatakse räsifunktsiooni H. Ajatempliteenuse osutaja (TSS) on kohustatud pidama väljaantud ajatemplite registrit, mille täitmist saavad kõik kasutajad kontrollida. Linkimine. Protokoll. A saadab TSS-le infokogumi Y, millele soovib saada ajatemplit. Ajatempliteenuse osutaja moodustab sõnumilühendi Hn = h(n, IDa, t, Y), milles *n on taotluse järjekorra number; *IDa on kasutaja identifikaator *t on hetkeaeg *h on mingi räsifunktsioon (ei pea olema sama, mis H) Ajatempliteenuse osutaja arvutab nn linkimisteabe Ln= H(Hn, Ln-1) ja saadab tagasi sõnumi (n, IDa , t, Ln-1, Dtts(Ln)), mida kasutatakse kui ajatemplit.
toonid. Bitisügavus (värvide arv) Pildi värvidünaamika ehk bitisügavuse määrab ära see, kui palju toone on pikselid võimelised kuvama ning samuti pikselite heledusvõime. Need karakteristikud määravadki 10 11 ära maksimaalse kuvatavate värvide arvu (paleti). Maksimaalset võimalikku värvide arvu nimetatakse bitisügavuseks seepärast, et värviinfo on binaarne ning iga selle infokogumi osakest nimetatakse bitiks - digitaalses pildis esinevate värvide arv määratakse seega ära maksimaalse bittide arvuga, mida pikseli kuvamiseks kasutatakse. Kitsamas tähenduses mõistetakse mõnikord dünaamika all ka pildil oleva kõige tumedama ja heledama punkti vahele jääva spektri laiust. Seetõttu määrab ka digiteerimisaparaadi (skänneri) või esitlustehnika (monitor) dünaamika ulatus pildi tumedamate ja heledamate alade detailsuse.
informatsiooni: nimi, asukoht, üladomeeni nimi, ajalised piirangud, omandiline kuuluvus, haldusvorm. Selle tasandi informatsiooni täpsus ja ammendavus on põhiline veebiteenuste pakkumisel avalikkusele (näiteks maa-alal tehtavate projekteeringute, turismi jm otstarbel) ja edasise töö huvides. Selle lähenemise eeliseks on suhteliselt kiiresti kõnealuse territoriaalse pärandi kohta ammendava ja olulise infokogumi pakkumine. B. Pakkuda haridus- ja koolitustegevuse kohta käivat ning kultuuriturismi toetavat ajakohast informatsiooni ja vastavaid dokumente Selle tasandi ettevõtmised on laialdased ja erinevad, millega kaasneb teemade kriitiline analüüs ja tänapäevane virtuaaltöötlus. Põhiliselt tuleb pöörata tähelepanu toote kvaliteedile ning toote põhinemine teaduslikul dokumentatsioonil (kaardid, uurimused, fotod jmt) peab olema ilmne.