Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"infokandjat" - 5 õppematerjali

Raamatupidamisealused
5
docx

Raamatupidamisealused

+ pikaaj. kohustised + omakapital 6. Bilansimuudatused 7. Kasumiaruanne (skeem 1 ja skeem 2) Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude liikidest. Kasumiaruande skeemis 2 on ärikulud liigendatud lähtudes funktsioonidest. Raskem on skeem 2 kuna kõikide ärikulude juures vaja otsustada millise ettevõte funktsioonidega nad on. 8. Kontod, kontoplaan, kontode klassifikatsioon. Konto kujutab endast tabelit, kaarti, lahtist lehte, raamatu lehekülge, elektroonilist infokandjat jne.. Kõige lihtsam on kontode kujutamine kahepoolse tabeline (kontoristina), mille vasakut poolt nimetatakse deebetiks ja paremat poolt kreeditiks. Kontoplaan on kõigi antud ettevõtte raamatupidamises kasutavate kontode nimetuste ja kontonumbrite täielik süstematiseeritud loetelu. Ettevõtte kontoplaan peab olema koostatud nii, et oleks võimalik saada kõik jooksvaks arvestuseks ja aruandluseks vajalikud andmed. Kontode klassifikatsioon ­ aktivakonto ja passivakonto

Majandus → Raamatupidamine
13 allalaadimist
Kontrolltöö1
2
doc

Kontrolltöö1

Bilansi aktivakirjetele avatakse aktivakontod, milledel kogutakse andmed varade jääkide ja liikumise kohta. Bilansi passivakirjetele avatakse passivakontod, milledel kogutakse andmed kapitali üksikute liikide ja nende muutuste kohta. Deebet, kreedit, käive, saldo, nende iseloomustus. Konto ise kujundab endast tabelit, kaarti, lahtist lehte, raamatu lehekülge, elektroonilist infokandjat jne., kuid kõigil juhtudel kujutatakse teda kahepoolse tabelina, mille vasakut poolt nimetatakse deebetiks (D) ja paremat poolt kreeditiks (K). Raamatupidamises nimetatakse jääki saldoks. Kontodele, mis avatakse bilansi aktivakirjete alusel, kantakse saldod alati deebeti poolele. Kontodele, mis avatakse bilansi passivakirjete alusel, kantakse saldod alati kreediti poolele. Kontodele kirjendatud summade kokkuvõtteid (ilma jäägi ehk saldota) nimetatakse käiveteks

Majandus → Arvestuse alused
247 allalaadimist
Bioloogia- Evolutsioon-elu teke ja areng Maal
4
doc

Bioloogia- Evolutsioon, elu teke ja areng Maal.

soojas tiigis, milles on külm jääpall. 2. Milliste molekulide kujunemine oli vajalik autoreproduktsioonivõime kujunemiseks. Milline roll on selles protsessis ribosüümidel ja nn. ,,RNA maailmal"? Autoproduktsioonivõime(endasarnaste taastekkimine) kujunemiseks oli vajalik geneetilist infokandjat- DNA ja selle reliseerijaid valke, kus DNA-lt valkudele on info vahendajaks RNA molekulid. Avastati eukarüootsetest rakkudest katalüütiliste omadusetega RNAribosüüm. Evolutsiooni käigus võis neis molekulides tekkida võime sünteesida polüeptiide, milles osadel võisid olla paremad katalüütilised omadused, tõeliste rakkude(elussüsteemide) tekkeks oli vaja moodustada membraan, algul oli see lihtne, lipiidne kile, hiljem täienes rakus

Bioloogia → Bioloogia
107 allalaadimist
Arvestuse alused-kontrolltöö 1 vastused-täiendatud
3
doc

Arvestuse alused, kontrolltöö 1 vastused (täiendatud)

Bilansi aktivakirjetele avatakse aktivakontod, milledel kogutakse andmed varade jääkide ja liikumise kohta. Bilansi passivakirjetele avatakse passivakontod, milledel kogutakse andmed kapitali üksikute liikide ja nende muutuste kohta. Deebet, kreedit, käive, saldo, nende iseloomustus. Konto ise kujundab endast tabelit, kaarti, lahtist lehte, raamatu lehekülge, elektroonilist infokandjat jne., kuid kõigil juhtudel kujutatakse teda kahepoolse tabelina, mille vasakut poolt nimetatakse deebetiks (D) ja paremat poolt kreeditiks (K). Raamatupidamises nimetatakse jääki saldoks. Kontodele, mis avatakse bilansi aktivakirjete alusel, kantakse saldod alati deebeti poolele. Kontodele, mis avatakse bilansi passivakirjete alusel, kantakse saldod alati kreediti poolele. Kontodele kirjendatud summade kokkuvõtteid (ilma jäägi ehk saldota) nimetatakse käiveteks

Majandus → Arvestuse alused
314 allalaadimist
Kontrolltöö2
2
doc

Kontrolltöö2

Bilansi aktiva ja passiva poolte kokkuvõtted oleksid alati võrdsed (tasakaalus) => varad = kohustused + omakapital. Bilansi passiva koosnevad samuti bilansikirjetest. Passiva kirjed näitavad ettevõtte kohustusi ja omakapitali. Passiva (kohustused ja omakapital) = kohustused (lühiajalised+pikaajalised) + omakapital 12. Kontode mõiste, liigid, täitmise reeglid. Konto ise kujutab endast tabelit, kaarti, lahtist lehte, raamatu lehekülge, elektroonilist infokandjat jne., kuid kõigil juhtudel kujutatakse teda kahepoolse tabelina, mille vasakut poolt nimetatakse deebetiks (D) ja paremat poolt kreeditiks (K). Registreeritud andmete rühmitamine, jooksev arvestus ja kontroll toimub kontode süsteemi abil. Kontodel sisalduva info pöhjal on võimalik selgitada perioodi tulemused ning koostada aruanded. Kontod avatakse aruandeperioodi algul bilansikirjete lõikes, kusjuures igale bilansikirjele avatakse üks või mitu eraldi kontot

Majandus → Arvestuse alused
285 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun