ADSL Asümmeetriline digitaalne abonendiliin ehk ADSL-ühendus on andmesidetehnoloogia, mis kasutab tavalise telefoniliini füüsilist juhtmepaari kiireks andmesideks. Põhineb assümeetrilisusele, ehk eri suundades on infoedastuskiirus erinev. Sellise tehnikaga võidakse saavutada märgatavalt suur ülekandekiirus ka vanades vaskliinides. ADSL liigutab infot abonendi poole palju suurema kiirusega kui teises suunas.Võrgu suunast abonendi poole kuni 4-6 Mb/s ja teises suunas 384kb/s. ADSL on siis ka kõige halvimal juhul juba 3 korda kiirem kui ISDN ja 10 korda kiirem kui kõige kaasaegsem modemitehnoloogia. Abonendi suunas liigub info 40 korda kiiremini, kui ISDNiga või 150 korda kiiremini kui modemiga.
ajaliselt järjestatikku, iga sümboli signaali pikkus on . 32. Hammingi kood (7,4) ja teised täiuslikud Hammingi koodid. Konspekt 11. Hammingi koodid on lineaarsed süstemaatilised koodid, mis parandavad ühekordseid vigu. n=k+r, n+1=2r, k=n-r. Täiuslikud Hammingi koodid: mingite n korral kindlustub võrdsus n=k+r, n+1=2r, k=n-r. r Hammingi koodi omadused: Liiasus U ( K ) = 100% Keskmine infoedastuskiirus n k 1 bit R( X ) = Infoallika liiasust selles näitajas tavaliselt ei võeta arvesse. n sec Hammingi kood (7,4) koodi pikkus ja selle jaotus: 23=n+1, n=7=k+r=4+3 Kordajate maatriks: 111 011 B= Igas reas peab olema vähemalt kaks ühte, Read peavad olema lineaarselt 11 0 101 sõltumatud (Mingi kahe summa ei tohi anda mingit kolmandat), Veerge võib ümber
If the two numbers are different, an error is assumed and the frame is discarded. LLC-PDU: LLC-PDU peab olema vähemalt 46 baiti pikk. Kui ei ole, siis pannakse suvalist infot (stuffing), et info jõuaks kõigini. DSAP – destination service access point – näitab, kuhu info saadetakse. SSAP – Source service access point – näitab kust info tuleb. Informatsiooni on vähe, sest palju bitte kulub selleks, et infot kohale toimetada. Bitikiirus on alati suurem kui infoedastuskiirus, sest alati edastatakse rohkem andmeid kui informatsiooni on. Meediumi jagamine: 25 Probleem: iga signaal jõuab igasse arvutisse. Siis kui A ja E räägivad, on liin kinni. Kui A ja E saadavad samaaegselt, siis jõuab igasse arvutisse võimendatud moonutatud signaal ja A ja E ei tea et nad mõlemad räägivad. Puhas/Pesastatud ALOHA Edasta kaader millal tahad
(kätlust) sel viisil, et peab meeles eelmisel korral samale telefoninumbrile helistamisel läbiräägitud seadeid. Võimaldab ka panna andmesideseanssi kõnelemise ajaks ootele 21. Arvutivõrgu ADSL-modem ja Kaablimodem. Nende tööpõhimõte ja ülekandekiirused. Milleks neid kasutatakse ADSL(Asymmetric Digital Subscriber Line) (asümeetriline digitaalne abonentliin) See on uus modemtehnoloogia. Nagu nimigi ütleb, põhineb ta assümeetrilisusele. Ehk eri suundades on infoedastuskiirus erinev. Sellise tehnikaga võidakse saavutada märgatavalt suur ülekandekiirus ka vanades vaskliinides. ADSL liigutab infot abonendi poole palju suurema kiirusega kui teises suunas. Näiteks abonendi poole kuni 4-6 Mb/s ja teises suunas 384kb/s. ADSLi kiirust mõjutab väga otseselt kanali pikkus. Kaabelmodemi eelis aga on sama suure kiiruse juures lisavõimalused, mida ta pakub (näiteks
Impulsimodulatsiooni kandevsagedus on 15,625 kHz, millele vastav impulsside periood on 64 µs. Laiuse-impulsimoduleeritud (LIM) ehk pulsilaiusmoduleeritud signaal väljastatakse 119 mitmeotstarbelise värati 2 kaudu. Erijuhul saab LIM-signaali väljastada kiire väljundi kanali (HSO - high speed output) kaudu siis, kui viimane pole hõivatud. Värati 2 kaudu toimib ka jadavärat, mille infoedastuskiirus 300...9600 boodi on programmiga valitav jadavärati kiirusjaguri (BRG - baud rate generator) abil Andmete sisestamiseks ja väljastamiseks saab kasutada värateid 3 ja 4 ning 8-bitist kvaasikahesuunalist väratit 1. 8-bitised väratid 3 ja 4 on programmiga ümbergrupeeritavad ühiseks 16-bitiseks aadressi-andmekanaliks. Taimer WDT (watchdog timer) on ette nähtud kaitsmaks juhtraali tarkvaratõrgete eest.
annaabi.ee 
