Oluline võit e-kooli kasutuselevõtuga on kindlasti efektiivsemaks muutunud kooli ja kodu vaheline koostöö. Lapse hinded, kodused tööd, märkused ja puudumised on lapsevanemale nähtavad igal ajal igas kohas. Sellega on lapsevanemal tänu e-koolile palju parem ülevaade lapse koolielust, kui paberpäeviku puhul. Klassijuhataja seisukohalt plussid kindlasti see, et iga õpilase kohta saab väga täpset infot, nii puudumiste, hinnete, märkuste kohta. Lihtne infoedastamine lapsevanematega on kindlasti aega kokkuhoidvam, kui korraldada pidevalt näost-näkku kokkusaamisi. Ma arvan, et e- koolile kulub vähem aega, kui sama infot sisaldava pabermajanduse täitmisega. Koolijuhtidel on kindlasti tänu e-koolile parem ülevaade kogu koolielust. Koolijuhid saavad ülevate puudumistest ja õppimise tulemuslikkusest, aineõpetajate ja klassijuhatajate tegevusest, ennetada võimalikke probleeme mõne õpilasega ja koostada kohalikele
mudeli omadustele. Kuigi visiooni mõtlesime välja ennem, kui üldse erinevate mudelite kohta rohkem uurisime, saime kinnitust, et suutsime välja mõelda paremad eesmärgid, kui on kirjas Rakvere Maksimarketi põhikirjas. Ainukene puudus on see, et kokkulepitus ettevõttega puudub. 1.6 Infojuhtimise alane tegevus Organisatsiooni toimimiseks on vaja, et info ettevõttes liiguks. Infovahetussüsteem jaguneb kaheks: · Ametlik infovahetus infoedastamine toimub vastavalt organisatsiooni struktuurile, kuidas tuleb infot edasi anda töötajatele, klientidele, teistele ettevõtetele ning ka meediale. · Mitteametlik infovahetus kulgeb mööda organisatsiooni liikmete isiklike suhete põhjal tekkinud kanaleid. Isikliku- ja töötajat puudutavat infot antakse tavaliselt edasi ainult suuliselt, ilma ametlike ülesmärkimisteta. Rakvere Maksimarketis toimub meeskonna sisene info vahetamine tavaliselt suuliselt.
sisse astuda. Peale selle, et raadio andis võimaluse kodunt lahkumata kursis olla kultuurielu ja -tegelastega, sai kooliraadiost ka õppetöö osa. 1935 anti ööpäevas saateid eetrisse 8 tundi. Raadiokuulamine nõudis aga aparaati, see omakorda eeldas elektri või patareide olemasolu. Maapiirkondades oli raadiokuulamine kallis lõbu. Peale selle pidid raadioaparaatide omanikud tasuma abonementmaksu. Neile pidurdavatele teguritele vaatamata sai raadiost rahvuse ja kultuuri arendaja, infoedastamine kui suurim raadio eelis teadvustus alles hiljem. Nõukogude pööre ja saksa okupatsioon kasutasid raadiot propagandamasinana. 1944. aasta Tallinna pommitamise käigus hävisid Estonia teatri ruumides tegutsenud ringhäälingu tehnika ja salvestised enamuses. Nõukogude algusaastatel oli raadio tugeva tsensuuri all. Ühtegi intervjuud ei tehtud vahetult, kogu teksti pidi ajakirjanik varem valmis kirjutama ja esinejal jäi üle see vaid ette lugeda. Sellistest kurioosumitest võib lugeda
annaabi.ee 
