liikumised. 8. massikommunikatsioon? kellele m��ratud? mida muudab? info, uudiste, teave edastamine suuurtele rahvamassidele nt raadio, teleka v�i interneti kaudu. 9. milline oli sinu arvates suurim tehnoloogiline muudatus XX saj? raadio, televisioon, telefon, internet- suurimad suhtlus ja info k�ttesaamis vahendid t�nap�eval, lihtsustavad elu. 10. mida t�hendab infoajastu? 20 saj l�pus saavutatud staadium, kus arvutiside areng viis maailma infoajastusse. See t�hendab et senin�gematul hulgal ning �likiirelt oli v�imalik juurde p��seda infole ning suhelda inimestega kes asusid sinut kaugel. Seda m�jutas k�ige rohkem arvutite ja interneti areng. esimesed nutitelefonid 11. mida t�hendab fragmenteerumine kultuurilises kontekstis? see on olukord kus mitte keegi ei j�ua j�lgida infovoogu. Inimesed valivad omale sellest mingi osa ja sukelduvad virtuaalsesse "oma maailma" kus nad v�ivad leida
Fukuyama ,,Suur vapustus'' lk 15 38 · Viimase poole sajandi jooksul on paljud majanduslikult arenenud riigid järkjärgult liikunud nn. ,,infoühiskonda'', ,,infoajastusse'' või ,,postindustriaalsesse ajajärkku'' seda nimetab Toffler Kolmandaks laineks. · Vaimne töö hakkab asendama füüsilist. · Infoühiskond hakkab rohkem tootma kaht nüüdisaegses demokraatias hinnatud väärtust vabadust ja võrdsust. · Üleminek teadmistele toetuvale majandusele, mis annab inimestele võimu, andes neile juurdepääsu informatsioonile. · Üldiselt seostatakse infoajastut interneti tulekuga 1990. aastatel. · 1960
suundumine maalt ● Eeslinnade linna teke ● Ülelinnastu ● Linnade mine kokkukasvamine ● Areng jõudnud infoajastusse Majanduslikud ja ● Tööpuudus ● Elukohtade sotsiaalsed probleemid ● Kuritegevus puudus ● Töökohtade puudus ● Tekivad slummid
Maailma Kaubandusorganisatsioon ja intellektuaalomandi õiguskaitse Eero Ringmäe Kokkuvõtteks............................................................................................................29 3 Maailma Kaubandusorganisatsioon ja intellektuaalomandi õiguskaitse Eero Ringmäe Sissejuhatuseks Maailm on jõudmas infoajastusse. Mõned arenenud, nn Esimese Maailma riigid võivad olla juba uue majandusliku korra lävel, vähimarenenud majandusega maadel on käia veel pikk tee, ent kõigile on vaja uusi standardeid, sätestamaks, kuidas kaubelda üha globaliseeruvamas majanduses. Kuidas koos toimida nii, et sellest sünniks võimalikult paju kasu kõigile osapooltele. Liiatigi tähendab kauplemine infoajastul suurel määral just kauplemist immateriaalse vara, nn
annaabi.ee 
