Elu globaliseeruvas maailmas Oleme harjunud tänapäeva tipptasemel arenenud ühiskonnaga, kus suurem osa suhtlust toimub internetis ja info jõuab meieni vaid mõne sekundiga. On harjumatu mõelda, et maailmas on veel riike, kus taoline süsteem on vaid helesinine unenägu ja kelle areng on meie omega võrreldes jäänud aastakümneid tahapoole. Elame infoajastus, kus kõik püüdlevad selle poole, et elu oleks võimalikult mugav ja lihtne ning kus kaasaegsuse tähenduse määrab kõige viimane leiutis. Asjade kontrollimatu areng ja täiustumine pole alati hea: hetke kõige aktuaalsem teema kogu maailmas on kodusõda Süürias, mille põhiliseks märksõnaks on keemiarelvad, samuti tänapäeva väljamõeldis. Aastasadade eest poleks selline asi võimalik olnud, kuid mida aeg edasi, seda
kiirema mobiilsuse suunas. Kui veel paarkümmend aastat tagasi pidi uudiste lugemiseks ja ühiskonnas toimuvaga kursis püsimiseks minema poodi ning haarama NSV Liidu mõjusa kontrolli all oleva ajalehe järgi, siis tänapäeval ei ole vaja muud, kui arvutit või nutitelefoni ja Internetti ning teave kogu üle maailma, ükskõik millistelt uudisteportaalidelt, on inimesest vaid murdosa sekundite kaugusel. Tänapäeva infoajastus elamine soodustab tahes tahtmata pidevat ajanappust, närvilisust ning ka inimsuhtete alaväärtustamist näost-näkku rääkimisel. Võimalikult palju proovitakse igasugu tööasju ja muid asjaajamisi lahendada Interneti või mobiilivõrgu teel, selle asemel, et inimestega reaalselt kokku saada ning silmast-silma rääkida. Juba praeguseks on paljudes Saksamaa koolides asendatud terved õpikute ja raamatute virnad miniatuursete ning mugavate sülearvutitega
Tavapärasema kasutusotstarbega seadmete puhul võib kasutada näiteks kaablilukku, mis on põhimõtteliselt ainult vinüülkattega terastross, millega saab neid seadmeid kinnitada seinte, laudade ja muu sarnase külge. Seda kaablilukku tuntakse mujal rohkem ,,Kensington Lock" nime all. Samas on võimalik kasutada ka veidi traditsioonilisemaid ja efektiivseid viise füüsilise turvalisuse tagamiseks, nagu valvurid, valvekoerad, taba- või koodlukk jms. Aga tänu sellele, et me elame infoajastus, siis on ka kõrgtehnoloogilisi vahendeid kindlustamaks, et ligipääsu omavad ainult selleks loa saanud isikud ehk nimelt biomeetrilised lukud. Neid lukke põhineb erinevatel tuvastamismeetoditel, millest kõik kasutavad inimkeha iseärasusi, mis on igal isikul unikaalsed. Nendeks on sõrmejäljed, peopesa geomeetria, silmaiiris või võrkkest ja hääl. (Füüsilise turvalisuse tagamine, 2013) KOOLI_NIMI 3
ning lõpeb suurema, teemat kokkuvõtva tööga. Alapeatükid algavad enamasti lühitekstiga, mis näitab, kuidas õpitav keelenähtus tekstis avaldub. Sellele järgnevad selgitused, reegel, näited ja rohkesti ülesandeid. Ülesannete asetus on üleminekuga kergemalt raskemale. 3. Õpiku teemad on valdavalt päevakajalised, kuid leidub ka mõnes valdkonnas vananevat infot. Nimelt meie kiiresti muutuvad infoajastus vahelduvad tihti slängsõnad, otsingumootorid, programmid ning internetikeskkonnad (täiustuvad või tekivad vanade asemele uued). Seega võib ka õpikust leida veidi aegunud näiteid või infot: näiteks MSN-i keskkonnast, mida enam tänapäeval ei kasutata või slängsõnade kohta, mis praeguseid õpilasi piisavalt hästi ei kõneta. Samuti võiks tuua teabekeskkonna teema juurde rohkem ning päevakajalisemaid näited, kuna see on tänapäeva õpilase
annaabi.ee 
