Infoajastu plussid ja miinused Siim-Markus Post, 12.D Informatsiooni edastati juba sadu aastaid tagasi, kuid tänapäeval on see väga kerge ja hõlpsasti teostatav. Infoajastuga on kiiresti arenenud ka tehnoloogia. Arvutid ja nutitelefonid on aina uuemad ning neid on lihtne soetada, tänu sellele on informatsiooni edastamise vormid aina lihtsustunud. Praegusel hetkel on pea igal inimesel võimalus võtta oma taskust välja nutiseade ning selle kaudu edastada pilti, heli ja teksti. See on toonud ühiskonnale palju kasu, kuid ka kahju. Infoajastu suureks plussiks on see, et see lihtsustab igapäeva toiminguid. Näiteks
kaudu. Jala tänapäeval ei liigu meil midagi, isegi kuulujuttude jaoks on oma interneti sait olemas. Tänapäeva ajastu liigub kiirelt mugavuse, kergema teabe kättesaadavuse ning kiirema mobiilsuse suunas. Et mõnikümmend aastat tagasi infoga kursis olla tuli minna poodi ja osta NSV liidu tsensuuri all oleva ajalehe. Täna aga tuleb omada lihtsalt arvutit või nutitelefoni ja internetti ja terve maailma uudisteportaalid on sinu ees vaid mõne sekundi kaugusel. Probleem selle infoajastuga seisneb selles, et aina rohkem tahetakse suhelda ja äriasju ajada läbi interneti. Inimesed omavahel mitte ei räägi vaid trükivad. Suhtlemine muutub tänu sellele vaesemaks. Hetkel asi nii hull veel ei ole. Pigem kasutatakse internetti, et suhelda rohkem, sest kui noored on kodus nad istuvadki arvuti taga ja räägivad üksteisega. See aga ei asenda suhtlemist näost näkku. Kõige rohkem häirib või ajab isegi naerma, see armastus mis toimub läbi interneti
tervest maailmast saabub iga päev ning inimesed puutuvad sellega kokku nii tänaval, tööl kui ka meedia kaudu. Sellest omakorda on tingitud uudiste, arvamuste ja kirjelduste pinnapealsus, mis tekitab inimestes segadust ning probleeme. Üks peamisi infoajastu tunnuseid on ka piiramatu sõnavabadus, mida on autori arvates inimestel liiga palju. Sõnavabaduse all mõtleb autor seda, mis toimub interneti anonüümsetes kommentaariumites. Nõustun autori arvamusega, sest infoajastuga kaasnevad paratamatult nii informatsiooni üleküllus kui ka sõnavabadus. Elaksime teistsuguses ühiskonnas, kaasneksid sellega ka teised tunnused. 3) Millistele sõnavabadusega seotud eetilistele probleemidele autor osundab? Sõnavabadusega on seotud mitmed probleemid. Esiteks toob autor välja läbi mõtlemata arvamuste avaldamise, mis on vastutustundetu. Näiteks viitab ta poliitilistele figuuridele, kelle arvamustel ja üleskutsetel on ühiskonnale reaalne mõju. Samuti
valja oelda. Sopradevaheline raakimine on enamasti ilma piirideta. Raakides sopradega on tavaliselt loomulik, et sind moistetakse ning keegi ei judge (tra, ma ei oska eesti keelt no) Oma tutvusringkonnas saab lahti lahata pohimotteliselt koike, mis pahe tuleb ning minu arvates sonavabadus on just omade keskel koige rohkem oigustatud. Meediavabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed on seotud meeletult tanapaeva infoajastuga. Meedial on tohutu mojuvoim uhiskonnas kajastatavate probleemide ja uudiste ule. Koigil inimestel on olemas ligipaas televiisorile, internetile või raadiole ning erinevatel meediakanalitel on vaga lihtne inimeste motteid suunata uhelee või teisele arvamusele. Tanapaeva uhiskonnale on iseloomulikuks saanud sonavabadus , kommunikatsioonivabadus ja ka meediavabadus
Oleme oma uhkust säilitanud tänapäevalgi, lauldes koos Tallinna laulukaare all ning tantsides Kalevi staadionil. Olen uhke, et meie rahvas on valdavalt päris arukas, sest siin läks näiteks arvutitehnoloogia kasutuselevõtt äärmiselt kiiresti ja kuidagi iseenesest. Meil on riigis e-valimised, e-kool, millega oleme lihtsaustanud õpetajate tööd koolides. Saame teostada interneti vahendusel tuludeklaratsioone tänu e-maksuametile. Olime paljudest Euroopa riikidest infoajastuga ees ja oleme praegugi. Võime uhked olla samuti ka sellel üle, et ehkki oleme väikesed, ei ole me argpüksid, kes poevad värisedes põõsasse, kui midagi toimub. Gruusia sündmuste ajal oli seda hästi näha, eriti kui võrrelda Soome reaktsiooniga, kes üritas ennast tahaplaanile hoida. Olen uhke, et me rahva hulgas on väga tarku ja andekaid inimesi. Olen veendunud, et Eestis on liialt palju intelligentsi, liialt palju rahvustunnet, et see ainus
Pühendatakse rohkem aega endale ja oma tervisele. Miks muidu Spa-de, veeparkide ja muude lõbustusasutuste kasum aina kasvab. Sellepärast, et välimaalase kõrval on hakanud neid ka eestlane külastama. Seesuguse kiire arenguga kaasneb paratamatult ka negatiivseid kõrvalmõjusid. Osa inimesi ei suuda lihtsalt sellega sammu pidada. Probleem puudutab eelkõige keskealisi või vanemaid inimesi, kes on harjunud vana nõukogudeaegse korraga ja see võtab lihtsalt aega harjumiseks uue infoajastuga kaasneva andmetulva läbiseedimiseks. Selge on see, et oleme vaatamata hämmastavate edusammude ikka Euroopa kontekstis punase laterna osas. See tähendab, et asume erinevate paremusjärjestuste lõpus. See puudutab eelkõige sotsiaal- ja tervishoiusfääri. Mida tuleks ära teha, et tunneksin rõõmu siin elamisest. Kõik algab inimestest. Ilma nendeta pole riiki, sellele ainuomast keelt ja kultuuri. Majandus käib alla, sest puuduvad töötegijad, kes looksid väärtusi
annaabi.ee 
