8. Ajakirjanik ja infoallikas (suulised, kirjalikud) (ÕPIK) Suulised allikad: · Esmaallikas (ajakirjanik ise) · Teine allikas (osaleja, tunnistaja, pealtnägija) · Kolmas allikas (teise allika info vahendaja) Kirjalikud allikad: · Mitteuudisena kirjutatud teksid (dokumendid, uurimusd, kõnede tekstid) · Teadmeteosed, arhiivid, andmebaasid · Uudisena kirjutatud tekstid (infoagentuuride lood, pressiteated, uudised) 9. Avalik ruum (ÕPIK) 10. Ajakirjanik ja eetika (Eetikakoodeks, difamatsioon) (TERA, ÕPIK) Difarmatsioon- on mõne isiku, asutuse kohta häbistavate asjaolude avaldamine Eetikakoodeks- erapooletus, sõltumatus, tasakaalustatus, kõigi tähtsate faktide esitamine, materjali kontrollimine, oma arvamus välistamine 11. MEEDIUMID kirjeldused ja näited (ÕPIK) Ajaleht Ilmumissagedus- päeva ja nädalalehed
Väiketäht-, harvemini suurtähtlühendeid loetakse nende taga peituvate sõnadena: nt näiteks, n-ö nii-öelda. 16 Suurtähtlühendeid loetakse kas tähekaupa veerides: POÜ [pee-oo-üü] põllumajanduslik osaühing, BNS [bee-enn-ess], või kokku sõnana, kui lühend annab kõlalt vastuvõetava häälikuühendi: EMI [emi], FIAT [fiat], NATO [nato]. Üksikuid võõrlühendeid (eriti rahvusvaheliste organisatsioonide ja infoagentuuride omi) on tavaks lugeda lähtekeelepäraselt: BBC [bii-bii-sii], FBI [eff-bii-ai] Kuidas lühendeid käänata? Käände väljendamiseks lisatakse lühendile käändetunnus, mitmuse väljendamiseks mitmuse tunnus. Neid ühendab lühendiga sidekriips: lk-l (leheküljel), nr-te (numbrite), p-des (punktides), a-il (aastail). Sel juhul lühendi lõppu punkti ei panda. Märkus 1. Suurtähtlühendeis võib sidekriipsu soovi korral ära jätta: ELi valitsusjuhid, sõitis USAsse. Märkus 2
Computer Club, mis toimus Hamburgis. See foorum koondas VAX/VMS süsteemidesse sissemurdmisele spetsialiseerunud häkkereid. 2.8 1987. aasta Ilmus viirus Vienna, mis oma päritolu ja peaaegu ülemaailmse levikuga tekitas suurt vastukaja ja tuliseid vaidlusi selle autorluse üle. Nime sai see viirus Franz Swoboda 10 käest. Swoboda oli ka see kes esimesena tõstis kära ja hoiatas uue isepaljuneva programmi eest. Kuna tema sõnum edastati paljude maailma juhtivate infoagentuuride poolt, siis sai sellele osaks ühiskonna valvas tähelepanu. Loomulikult üritati välja selgitada epideemia alguspunkti. Suudeti tuvastada, et Swoboda sai viiruse tuntud Ralf Burgerilt, kes aga seda eitas ja vastupidist väitis. Tulemuseks oli, et Vienna loojat ei õnnestunudki välja selgitada. Samal aastal ilmusid veel mitmed IBM PC-dele kirjutatud viirust. Nendeks olid USA Bethlehemi linnas asuva ülikooli auks nimetatud kuulus Lehighi viirus,
annaabi.ee 
