Tsütopaatiline efekt Viiruse tsütopatogeense toime tagajärjel tekib rakus tsütopaatiline efekt. Tsütopaatiline efekt on nähtav väljaspool organismi kultiveeritavas rakukultuuris. Viirusega nakatatud rakkudes toimub spetsiifiline morfoloogiline destruktsioon ja funktsionaalne patoloogia. Polünukleaarsed hiidrakud (süntsüütiumid) on iseloomulikud paramüksoviirustele. Rakus tekib spetsiifiline TPE. Liituvate rakkude arv ja süntsüütiumide arv sõltub mitmesugustest teguritest nagu infitseerivate virionide arv, valgu süntees, temperatuur ja keskkonna pH. Multinukleaarseid süntsüütiumeid põhjustab hobuste morbilliviirus. Hobuste morbilliviirusinfektsiooni puhul tekib interstinaalne (koldeline) kopsupõletik, mida iseloomustab alveolaarepiteeli kahjustused, kus moodustuvad mitmetuumalised hiidrakud. Inklusioonid Kindla viirusega infitseeritud rakus tekkinud morfoloogilisi muutusi iseloomustab inklusioonide (sulundite) teke. Inklusioone saab uurida mikroskoopiliselt. Sõltuvalt
Ravi ja profülaktika. Brucella. Soovitatav doksütsükliin koos rifampiiniga vähemalt 6 nädalat. Rasedatel, alla 8-aastastel TMP-SMX. Inimeste haigestumist saab kontrollida loomreservuaari kõrvaldamisega vaktsineerimisel, loomade seroloogilisel monitooringul, piimatoodete pastöriseerimisel, laboris ohutusnõuete järgmisel. Francisella. Gentamütsiin on valikravim, hästi toimivad ka fluorokinoloonid, doksütsükliin. Penitsilliin, mõned tsefalosporiinid on inaktiivsed. Ennetamiseks infitseerivate reservuaaride ja vektorite vältimine, kindad ja kaitseriietus. On olemas nõrgestatud elusvaktsiin, kuid seda kasutatakse inimesel harva. Bakterid mõmm :) 05/06 Clostridium perfringens. Clostridium tetani. Üldist. C. perfringens. Suured nelinurksed G+ pulgad. Moodustavad spoore (kliinilises materjalis, kultuuris harva). Kiire paljunemisega, esimese päevaga suured laienevad kolooniad
leetrid. Viirustel esineb mitmeid mehhanisme, mille abil nad neutraliseerivad immuunsüsteemi mõju: Ajutise immuundefitsiidi teke infektsiooniga mitteseotud antigeenide suhtes, immuunvastust esilekutsuva viiruse suhtes reaktsioon tavaliselt ei nõrgene. Nii on teada, et gripp, punetised, leetrid ja tsütomehaloviirusinfektsioonid loovad soodsa pinnase bakteriaalsete ja teiste infektsioonide tekkeks. Püsiva immuundefitsiidi teke infitseerivate agensite suhtes. Tuntuimaks näiteks on HIV-viirus, mis muudab organismi vastuvõtlikuks suhteliselt ohutute mikroorganismide suhtes (oportunistlikud haigusetekitajad). Viiruste persisteerumine. See on omapärane dünaamilinse tasakaaluseisund ühelt polt viiruste proliferatsioonivõime ja teiselt poolt organismi immuunsüsteemi vahel. Teatud viirushaiguste puhul jäävad viirused peale esmast ägedat perioodi organismi püsima, persisteerides rakkudes
annaabi.ee 
