sõna leksikaalsest tähendusest: a. lähtekohta, nt Tulin linnast; b. algusaega, nt Ootasin teda hommikust õhtuni; c. lähteseisundit, nt Poiss toibus minestusest üsna ruttu. Seestütleva käände abil saab väljendada veel: d. võrdlusalust, nt Naine oli mehest pikem; e. materjali, nt puust mänguasjad; f. kellest või millest midagi tuleb või saab, nt Sinust saab õpetaja; g. põhjust, nt Sõrmed olid külmast kanged; h. passiivse infiniittarindi tegevussubjekti, nt Mees oli murest murtud; i. lisandit, nt üliõpilasest poeg. Seestütlev vormistab ka paljude verbide rektsioonilist laiendit (sõltuvusmäärust), mis väljendab: 6 j. objekti, millele tegevus on suunatud, nt Ta ei saanud sellest aru. Miks sa ei rääkinud mulle oma murest? Mis sa tast narrid? k
tähendusest: a) lähtekohta, nt Tulin linnast; b) algusaega, nt Ootasin teda hommikust õhtuni; c) lähteseisundit, nt Poiss toibus minestusest üsna ruttu. Seestütleva käände abil saab väljendada veel: d) võrdlusalust, nt Naine oli mehest pikem; e) materjali, nt puust mänguasjad; f) kellest või millest midagi tuleb või saab, nt Sinust saab õpetaja; g) põhjust, nt Sõrmed olid külmast kanged; h) passiivse infiniittarindi tegevussubjekti, nt Mees oli murest murtud; i) lisandit, nt üliõpilasest poeg. Seestütlev vormistab ka paljude verbide rektsioonilist laiendit (sõltuvusmäärust), mis väljendab: j) objekti, millele tegevus on suunatud, nt Ta ei saanud sellest aru. Miks sa ei rääkinud mulle oma murest? Mis sa tast narrid? k) midagi, millega puudub või katkeb ühendus, nt Ta jäi abirahast ilma. Ta loobus oma ideest üsna ruttu;
leksikaalsest tähendusest: a) lähtekohta, nt Tulin linnast; b) algusaega, nt Ootasin teda hommikust õhtuni; c) lähteseisundit, nt Poiss toibus minestusest üsna ruttu. Seestütleva käände abil saab väljendada veel: d) võrdlusalust, nt Naine oli mehest pikem; e) materjali, nt puust mänguasjad; f) kellest või millest midagi tuleb või saab, nt Sinust saab õpetaja; g) põhjust, nt Sõrmed olid külmast kanged; h) passiivse infiniittarindi tegevussubjekti, nt Mees oli murest murtud; i) lisandit, nt üliõpilasest poeg. Seestütlev vormistab ka paljude verbide rektsioonilist laiendit (sõltuvus¬määrust), mis väljendab: j) objekti, millele tegevus on suunatud, nt Ta ei saanud sellest aru. Miks sa ei rääkinud mulle oma murest? Mis sa tast narrid? k) midagi, millega puudub või katkeb ühendus, nt Ta jäi abirahast ilma. Ta loobus oma ideest üsna ruttu;
annaabi.ee 
