see viirus replitseeruma (vähemalt alguses) rakutuumas. Üldse on EhV virionist leitud 28 valku, millest 23 on membraanvalgud. See kajastab EhV peamist bioloogilist eripära – praegustel andmetel omab EhV välismembraani (mitte kapsiidi all) ja siseneb peremeesrakku endotsütoosi sarnase protsessi teel. Samuti on kirjeldatud EhV vabanemist pungumise teel. FsV ja EsV tsükkel on seotud peremehe arenguga EsV ja FsV viirused erinevad muudest vetikate viirustest selle poolest, et nende infektsioonis esineb lüsogeene staadium: viiruste genoom kodeerib integraasi ja integreerub peremehe genoomi (genoom on latentne vegetatiivses rakus ja aktiveerub sugurakkude moodustamisel). - EsV genoom on dsDNA (335 kbp, praegustel andmetel lineaarne, väga pikkade ITR- idega – 12% genoomist) ja kodeerib 221 valku. FsV genoom on tsirkulaarne (?) DNA , mis eksisteerib kahe variandina (mõõtmetega vastavalt 158 ja 179 kbp) FsV integreerub peremehe genoomi.
LIISI KINK 14 VIROLOOGIA põhineda raku mRNAde väljatõrjumisel translatsioonikompleksist enam aktiivsete viiruse mRNAde poolt; reoviiruse hilises infektsioonis toimub raku cap-sõltuva translatsiooni ümberlülitus cap- sõltumatule translatsioonile (annab eelised viiruse hilistele capeerimata transkriptidele). 3.1.8. Replikatsioon Reoviiruse RNA replikatsioon leiab aset moodustunud core-partiklis. Iga pakitud mRNA on maatritsiks täispika negatiivse ahela sünteesile, igal mRNAl sünteesitakse ainult üks negatiivne ahel. Seda reaktsiooni teostab partiklis asuv RNA polümeraas. 3.1.9
EF tõstab cAMP taset. Koos EF on peremees nakkusele tundlikum cAMP taseme tõus suurendab vedeliku akumulatsiooni rakkudesse. Teine plasmiidis kodeeritud valk PA (protective antigen) laseb toksilised valgud rakkudesse. PA moodustab multimeerse rõnga mis inserteerub peremehe rakumembraani. PA üksikuna pole toksiline ning inaktiveertuna pole ka toksilised valgud enam ohtlikud. Kapsli teke sõltub pXO2 plasmiidist. Kapsli teke on infektsioonis väga oluline, kuna muudab patogeeni fagotsütoosi suhtes resistentseks. 19. Muhkkatk ja plasmiidid 20. Transponeeruvad elemendid IS elemendid- 1-2 kb, kodeeritakse vaid transpositsiooniks vajalikke valke. Otstes pöördkordus järjestused (IR- inverted repeats- 16...40 bp). Genoomis on IS otste juures otsekordusjärjestused DR- directed repeats Transposoonid (Tn) on IS elementidest suuremad ning kodeerivad lisaks transpositsiooniga
Peale terminatsiooni, võib see ribosoom tänu juhuslikule liikumisele piki RNA- d jõuda L-geeni algusesse ja alustada translatsiooni. Selline initsiatsioon toimub madala tõenäosusega, see tõenöosus on määratud kapsiidivalgu terminaatori (pos. 1727) ja lüüsivalgu initsiaatori (pos. 1678) vahel. Ribosoomi liikumine on juhuslik ja re-initseeritakse lähimal initsiaatoril. Selline mehhanism tagab ka L-valgu ekspressiooni hilises infektsioonis. Valmimisvalgu ekspressioon Valmimisvalku transleeritakse ainult kasvavalt mRNA ahelalt, kuna selle geeni RBS on vaba ainult senikaua kuni kasvav RNA molekul pole saavutanud alalist teise astme struktuuri, mille koosseisus RBS moodustab stabiilse dupleksi. Vastava teise astme struktuuri saavutamine on spetsiaalselt aeglustatud nn.kineetilise lõksu abil: algul moodustub ebastabiilne teise astme struktuur, milles RBS on vaba (komplementaarne järjestus pole veel sünteesitud), vastava
annaabi.ee 
