5) rakuseina olemasolu (enamus) või puudumise (mükoplasmad) järgi. 6. Infektsioon e. nakkus. Tõelised patogeenid. Tinglikud e. oportunistlikud patogeenid. Infektsiooniks nim. mikroorganismide ja nende elutegevuse produktde poolt põhjustatud haiguseid. Infektsioonhaigust iseloomustab kliiniline sümptomatoloogia: näiteks halb enesetunne, palavik, külmavärinad ja haiguse lokalisatsiooniga seotud nähud (urineerimise häired kuseteede infektsioonidel, kõhulahtsus jne). Tõelised patogeenid (primaarne): Spetsiiflised haigussümptomid, immuunvastus, ravi. Tinglikud e. oportunistlikud patogeenid: Füsioloogilised ja ealised iseärasused (immuunsuse langus), kaasuvad haigused, kahjustavad välisfaktorid (võõrkehad, invasiivsed protseduurid). Nt. hospitaaliinfektsioon. Eksogeenne- haigla keskkonnast (toit,aparatuur), haigla personalilt. Endogeenne- inimese enda mikrofoorast: Primaarne- indigeenne e. residentne mikrofoora
PARTNERITE VALIMINE Kui partner süstib narkootikume või tal on mitmeid erinevaid seksuaalpartnerid, siis on nakatumisoht suurem. Kui märkate partneril mingeid kahtlasi lööbeid, haavandeid või eritist, siis ärge seksige temaga. Pigem uurige välja, millega on tegemist, ja soovitage tal arsti juurde minna. Pidage meeles, et ainult vaatlusest ei piisa, sest mitmetel seksuaalsel teel levivatel infektsioonidel võivad nähtavad haigustunnused puududa. Ka igati terve väljanägemisega inimene võib olla HIV-i või mõne seksuaalsel teel leviva infektsiooni kandja. SEKSIST HOIDUMINE ehk abstinents on kõige kindlam viis kaitsta end seksuaalsel teel levivate infektsioonide eest. MONOGAAMIA olge vahekorras vaid ühe inimesega, kes on omakorda seksuaalvahekorras ainult teiega. Seksuaalsel teel levivatesse infektsioonidesse ei nakatu need paarid, kellel ei ole
• Interstitsiaalne pneumoonia 10…20% imikutest, kes sünnitusel kokku puutuvad. • STDd. Klamüdioos on ilmselt levinuim STD. LGV on krooniline STD, mis esineb sporaadiliselt Põhja-Ameerikas, Austraalias, Europas, aga suure levimusega Aafrikas, Aasias, Lõuna-Ameerikas. Virulentsus. • Rakusisene replikatsioon • Takistab fagosoomi-lüsosoomi ühinemist • Korduvatel infektsioonidel põhjustab trahhoom patologilisi mõjusid Haigused. • Trahhoom – A, B, Ba, C. Follikulaarne konjunktiviit, difuusne põletik üle konjunktiivi. Konjunktiiv armistub, laud pöörduvad sissepoole, kriimustavad korneat. Kornea armistub. Nägemiskaotus. • Täiskasvanu inklusioonkonjunktiviit – A, B, Ba, D-K. suguliselt aktiivsetel täiskasvanutel. Mukopurulentne eritis, keratiit, kornea infiltraadid, mõnikord kornea vaskularisatsioon, kornea armistumine.