INFARKT Christjan Eric Tõnnop Marlen Sõlg Laulasmaa Kool 9.Klass MIS ON INFARKT? · Infarkt ehk kohalik vereringehäire (ladina keeles infarctus) on elundi, või elundi osa kärbumine ehk nekroos, mis võib-olla tingitud vere juurdevoolu lakkamisest veresoone (peamiselt arteri, aga ka veeni) sulguse tagajärjel ja/või toitainete ning hapnikuvaesusest. INFARKTI PÕHJUS · Enamasti on põhjus ateroskleroosist tingitud arteri ummistumises trombi, trombemboolia, emboli aga ka veresoone stenoosi ja kestva spasmi tagajärjel. KUIDAS PÄRAST INFARKTI END RAVIDA?
- trombemboolia - rasvemboolia - õhkemboolia - gaasemboolia - kudeemboolia, rakkemboolia - bakteremboolia - võõrkehaemboolia 9/20/2013 15 9/20/2013 16 Verejooks e hemorraagia 1 Infarkt /Infarctus/ Haemorrhagia so koekärbuse ehk nekroosi kolle, mis tekib so vere väljumine veresoonest elundis või koes verevarustuse lakkamise Jaotatakse: tagajärjel - väline, sisemine, verevalum põhjuseks veresoone spasm, tromb, embol - arteriaalne, venoosne, kapillaarne
Arteriaalne Hüpertooniatõbi ehk Hüpertensiivne kriis Ateroskleroos - Krooniline Südame isheemiatõbi Stenokardia ehk Müokardi infarkt Endokardiit - Müokardiit - hüpertensioon kõrgvererõhutõbi atherosclerosis kardiovaskulaarne Morbus ishaemicus rinnaangiin Infarctus myocardii Endocarditis Myocarditis Morbus hypertonicus puudulikkus cordis - MIC Angina pectoris - MI M Häiritud on Süstoolne >140 Vererõhk tõuseb Krooniline arterite 1. Südamelihas ei saa Pärgarterite Pöördumatu Südame sisekesta Südamelihase
aeglaselt arenev, pikaldaselt kulgev (kuid, aastaid), haigustunnused nõrgalt väljakujunenud, sügavad destruktiivsed kahjustused (näiteks autoimmuunhaigus) Humoraalsed vasodilataatorid- HUMORAALSED TEGURID Arterioolide ja prekapillaarsete sfinkterite ahenemist mõjutavad mitmed humoraalsed tegurid hormoonid, mediaatorid, metaboliidid: vasokonstriktorid adrenaliin noradrenaliin adiuretiin vasodilataatorid atsetüülkoliin histamiin bradikiniin CO2 ATP lihastes tekkiv piimhape Infarkt- infarctus,-us,m. mingi organiosa surm verevarustuse lakkamise tõttu. Tavaliselt mingi lõpparteri sulgumine (spasm, tromb, embol), mis põhjustab tema varustusalal olnud kudedes rakkude nekroosi. Lõpparterid arterid, millel on ailnult kapillaarsed, kuid puuduvad arteriaalsed anastomoosid. Lõpparterite kaudu saavad varustatud aju, süda, neer põrn ja reetina. Infarkti kolle koonusekujuline nekrotiseerunud kolle moodustub lõpparetri ummistusel viimase
Toonide kadumise hetkel vastsb rõhk mansetis diastoolsele arteriaalsele rõhule. (1) Südame funktsionaalsed häired: Põhjamaades on surma põhjustavatest levinud südame-ja veresoonkonnahaigustest koronaartõbi. Pärgarteris leidub arterilubjastuse ateroskleroosi tagajärjel stenoose või trombe, mis tekitavad müokardis hapnikuvaeguse. Selle sümtom on tugev valu rinnas, eriti pingutusel (angina pectoris) ja osa südamelihasest võib nekrotiseeruda (infarctus cordis)- tekib südamelihaseinfarkt.(3) Ateroskleroos kahjustab lisaks ka teisi suuri artereid, põhjstades nii aju kui neerude funktsionaalseid häireid. Ateroskleroosi teket soodustavateks eguriteks loetakse suhkrutõbe, kõrgvererõhutõbe, suitsetsmit ja rohket küllastunud rasvaderikka toidu söömist. Olulised on ka väljaravimata infektsioonide (klamüüdia) põhjustatud tüsistused. 20
annaabi.ee 
