Okultne – müstilised nähtused, uskumused. Jean ja John Comaroff: okultne majandus Raha tegemine maagiaga – nt reklaamid ennustajatel jne. Maagia kohalolu avalikus ruumis, meedias Raha teke müstiline Religiooni antropoloogia on uurinud algusest peale usku. Primitiivne usk lääne teadlase/kolonialisti/misjonäri silmis Absurd, intellektuaalne ebard Freud Tootem ja tabu 1913: Primitiivne usk sarnaneb neurootikute fantaasiatele, näitab infantiilset abitust Ohtlik kristlusele Muutus suhtumises Max Müller - Usk jumalasse on universaalne, ainult erineva väljendusviisiga. - Loodusrahvad tunnetavad samuti lõpmatust. Emile Durkheim - Kõigi religioonide aluseks on „püha“ mõiste - Inimmõtlemine jaguneb primitiivseks (sh müütiline mõtlemie, religioon, ka ilukirjandus) ja teaduslikuks mõtlemiseks (püha konseptsioon puudub). Religiooni evolutsiooni otsingud Alguspunkt usuvabalt
konventsioonide ja normide eitamisele. Selle pöördpoolel on aga peaväljaku traditsioonilise poliitilise funktsiooni kaotamine: kui suur laps kasutabki väljakut ebameeldivate küsimuste esitamiseks või mõne tabu nähtavaletoomiseks, siis on seda konteksti tõttu lihtne kõrvale heita. Eshelmani eeskujul võime siin rääkida keskkonnast, mis raamistab omamoodi infantiilset subjekti, väljak lubab meil muutuda lapseks, etendada sellel oma mänge, väljuda ümbritsevast kontekstist, muutumata samas ülejäänud linna suhtes ohtlikuks. Performatiivne subjekt muudetakse antud juhul ohutuks mitte ainult tänu tema redutseeritusele, tema juhmusele, vaid arhitektooniline raam ise toimib tema võ Alates 1960, on kantud Ameerika Ühendriikide ja Lääne-Euroopa vastuväide või muutmise modernistliku arhitektuuri arvasin. Pärast Teist
ning materialistliku maailmavaate püüd ainuvalitsemisele?" Jung püüab leida kohta irratsionaalsele ning vahetule numinoossele kogemusele, mis on religioonilooliselt uuritud tõsiasi. Soovides tasakaalustada materialismi ja idealismi ei saa seega Jung minna Freudi ning Adleri teed. ,,Arstina võiksin ma muidugi kaasa minna nõndanimetatud ,,teadusliku" usutunnistusega, kinnitades et neuroosi sisu ei kujuta enesest midagi muud kui allasurutud infantiilset seksuaalsust või võimutahet. Sel moel seda sisu alla hinnates oleks võimalik paljusid patsiente teatud määral kaitsta vahetu kogemuse riski eest. Kuid ma tean, et see teooria on tõsi vaid osaliselt, mis tähendab, et see formuleerib neurootilisest isiksusest vaid teatud aspektid. Ning ma ei saa rääkida oma patsientidele seda, millesse ma ise täielikult ei usu." (JUNG 1977: 44). Siin kerkib üles poleemiline küsimus, et kui Jung ütleb katoliiklasele, et too läheks preestri
annaabi.ee 
