γ − kaotegur (püsiv- ja muutuvkadude suhe), 𝛾 = 0,7 δ − materjali tihedus (𝛿𝐹𝑒 = 7874 kg/m3) ηm − ülekande kasutegur täiskoormusel, 𝜂𝑚 = 0,85 ηm1 − mootori kasutegur Pekv korral ηn − mootori nimikasutegur ϑe − mähistele lubatud ületemperatuur μ − ratta hõõrdetegur, 𝜇 = 0,03 μk − mootori käivitusmomendi kordsus μv − mootori väärtusmomendi kordsus ρ − hammasratta inertsraadius, m υ − tööorgani joonkiirus, m/s SISSEJUHATUS Käesoleva kursuseprojekti eesmärgiks on ratsionaalse automatiseeritud elektriajami kavandamine ja arvutamine. Teemaks on vastavalt õpinguraamatu viimastele numbritele 42 „Rippvagoneti elektriajam“. Üherööpaline rippvagonett on mõeldud loomade söötmiseks laudas või sigalas. Ripptee rööbas on riputatud ruumi lakke. Vagonett laaditakse täis
a - üksik eraldiseisev post; b- postid, mis on seotud mittepaigutuvate konstruktsioonidega; c eraldiseisva postina vaadeldav side- element; d jäiga kinnitusega postid mittepaiguvas konstruktsioonis. Hoonete korral võib vaadelda surutud elementi eraldiseisva postina ja lähtuda posti deformeerunud telje lihtsustatud kujust. Eraldiseisva posti saledus i = hef/i, h = hef/t (ristkülikulise ristlõikega), kus hef on elemendi arvutuspikkus; i on elemendi ristlõike inertsraadius ja t on ristlõike väiksem mõõt. Eraldiseisev post loetakse saledaks kui > u, kus piirsaledusteks u = 8 (ristkülikulisel ristlõikel). Posti ristlõike üldine ekstsentrilisus etot = e0 + ea + e2 , kus e0 = MSd / NSd; ea on juhuslik ekstsentrilisus ja e2 on teist järku ekstsentrilisus. Posti otsaristlõike kontrollimisel tuleb võtta etot > e0 + ea ja etot > h/20, kus h on ristlõike kõrgus kontrollitavas suunas.
Normaaljõu (N) ja põikjõu (Q) ühikuks on jõuühik (N, kN), momendi (M) ühikuks on jõu ja pikkuse korrutis (N*m, kN*m, kN*mm). Punktkoormus 1 kN = 10³ N Lauskoormus joonel 1 kN/m = 1 N/mm 4 Lauskoormus pinnal 1 kN/m² = 1000 N/m² = 10³ Pa = 10-3 MPa Mehaaniline pinge 1 MPa = 106 Pa = 1 N/mm² Jõu moment 1 kNm = 1000 Nm = 106 Nmm 1.5. Telginertsmoment, vastupanumoment ja inertsraadius, nende kasutusalad tugevus- ja paigutisarvutustes. Pinnamomendid on tasapinnalise kujundi geomeetrilised karakteristikud, mida kasutatakse varda ristlõike kirjeldamiseks varda tugevus- ja jäikusarvutustes. Telginertsimoment: Kujundi telginertsimomendid telgede x ja y suhtes Ix ja Iy on Ix= y2 dA Iy= x2 dA Telginertsimoment on alati positiivne suurus (y2>0) ja ta ühikuks on ppikkusühik neljandas astmes (m4, cm4, mm4).
annaabi.ee 
