kuupide suhtega T = planeedi tiirlemisperiood a = planeedi orbiidi suur pooltelg Impulsi jäävuse seadus - suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasuguse vastasmõju korral jääv. Seadus kehtib kõikide kehade ja osakeste kohta, alustades elementaarosakestest ja aatomitest ning lõpetades planeetide ja tähtedega. Seaduse kehtivuse tingimuseks on taustsüsteemi inertsiaalsus. Impulsi jäävuse seadus kui süsteemile mõjuvate välisjõudude summa on null, on süsteemi kehade impulsside summa jääv suurus. Hooke'i seadus kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha deformatsiooni suurusega: Mehaanilise energia jäävuse seadus on jäävusseadus mille kohaselt isoleeritud süsteemis, mille kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteemi mehaaniline koguenergia muutumatu. Galilei relatiivsusprintsiip
Erijuhul, kui F=const, annab valem ajavahemikus toimunud inpulsi juurdekasvu: p 2-p1=F Impulsi jäävuse seadus - suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasuguse vastasmõju korral jääv. Seadus kehtib kõikide kehade ja osakeste kohta, alustades elementaarosakestest ja aatomitest ning lõpetades planeetide ja tähtedega. Seaduse kehtivuse tingimuseks on taustsüsteemi inertsiaalsus. Impulsi jäävuse seadus kui süsteemile mõjuvate välisjõudude summa on null, on süsteemi kehade impulsside summa jääv suurus. NB! Seaduses on rõhutatud, et oluline on üksnes välisjõudude mõju. Millised jõud mõjuvad süsteemi kuuluvate kehade vahel, pole seega oluline Energia pole ainuke liikumisintegraal. Integreerides Newtoni II seadust, saame: on keha impulss ehk liikumishulk. Kuna Newtoni II seaduse (originaalformuleeringu) järgi toimub
Seega saame öelda, et kahe keha impulsside 1 1 2 2 1 1 2 2 vektoriaalne summa enne vastasmõju võrdub nende impulsside summaga pärast vastasmõju. 15 Impulsi jäävuse seadus kehtib kõikide kehade ja osakeste kohta, alustades elementaarosakestest ja aatomitest ning lõpetades planeetide ja tähtedega. Selle seaduse kehtivuse tingimuseks on taustsüsteemi inertsiaalsus. 10. Elastsusjõud Elastsusjõud on jõud, mis tekib kehade deformeerimisel ja püüab taastada keha esialgse kuju ja ruumala. Teame, et elastsusjõud tekib vedru venitamisel ja kokkusurumisel. Kui vedru on välja venitatud, siis elastsusjõu mõjul püüab ta endise pikkuseni lüheneda. Kui vedru on kokku surutud, siis elastsusjõud püüab vedrut pikendada. Teisiti öeldes, elastsusjõud püüab taastada olekut, milles keha oli enne kokkusurumist või venitamist
annaabi.ee 
