lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. 32. Valgusallikad ja nende olemus. Peamisteks elektrivalgusallikateks on hõõg-, madalrõhu-, luminooor- ja kõrgrõhuelavhõbedalamp. Hõõglambid on kõige levinumad valgusallikad. Nende suur puudus on see, et ainult 2 - 4% kogu tarbitud võimsusest muundub valguseks, ülejäänud osa aga soojuseks. Neil on spiraalikujuline volframniit, mis asub vaakumis või inertsgaasis. Luminofoorlambid on täidetud väärisgaasiga (neoon, argoon või krüptoon) koos tilga elavhõbedaga, mis on vajalikud kaarlahenduse tekitamiseks lambis. Luminofoorlambi kolvi (klaastoru) sisepind on kaetud luminofoorkihiga, mis helendub gaasis tekkiva kaarlahenduse tagajärjel ja määrab valguskiirguse spektri koostise. 33. Ülevaade elektriohutusest, elektrikahjustused . 1)Põletused tekivad kas otse kontaktist elektrivooluga või elektrikaarest ja on tingitud voolu läbimisest
G3Ni1 0,06-0,14 0,5-0,9 1,0-1,6 0,8-1,5 0,15 0,02 0,15 G2Ni2 0,06-0,14 0,4-0,8 0,8-1,4 2,1-2,7 0,15 0,02 0,15 G2Mo 0,08-0,12 0,3-0,7 0,9-1,3 0,15 0,4-0,6 0,02 0,15 G4Mo 0,06-0,14 0,5-0,8 1,7-2,1 0,15 0,4-0,6 0,02 0,15 G2Al 0,08-0,14 0,3-0,5 0,9-1,3 0,15 0,15 0,35-0,75 0,15 1.8.3. : 1. 2. 3. 4. 5. Inertsgaasis sulava elektroodiga keevitamine pole eriti levinud, sest õmblusmetallis tekib intensiivselt poore. Pooriteket inertgaasis või nende segudes keevitamisel põhjustab inertgaasi suur lisandisisaldus, sulametalli puudulik kaite, aktiivgaside suur sisaldus põhimetallis ja keevitustraadis, ebapiisav desoksüdeerijate sisaldus keevitustraadis, niiskus keevitatavate detailide pinnal jms. 1.3.1. Lämmastikus keevitamine Värviliste metallide suhtes on lämmastik inertgaas
mõõtühikuks kandela (cd), mis on SI põhiühik ja kindlaks määratud sellekohase etaloniga. 4.2 ELEKTRIVALGUSALLIKAD Peamisteks elektrivalgusallikateks on hõõg-, madalrõhu-, lumino- foor- ja kõrgrõhuelavhõbedalamp. Hõõglambid on kõige levinumad valgusallikad. Nende suur puudus on see, et ainult 2 4% kogu tarbitud võimsusest muundub valguseks, ülejäänud osa aga soojuseks. Neil on spiraalikujuline volframniit, mis asub vaakumis või inertsgaasis (argoon, ksenoon). Hõõgniidis muundub elektrienergia nähtava kiirguse energiaks, mis mõjub inimese nägemisorganeile ja loob seal valgele lähedase valgusaistingu. See protsess toimub hõõglambi volframniidi kuumutamisel temperatuurini 2600 0 - 2700 0 C. Seejuures lambi volframniit ei kuumene üle, sest volframi sulamistemperatuur (3200 0 - 3400 0 C) on tunduvalt kõrgem hõõgniidi temperatuurist, pealegi vaakumis või inertsgaasi (argoon, ksenoon) keskkonnas metall ei oksüdeeru.
annaabi.ee 
