asub diferetsneeruma ehk eristuma, omandades antud rakutüübile spetsiifilsied tunnused (kuju, funkstsiooni jne). Vanad rakud surevad programmeeritud rakusurma ehk APOPTOOSI käigus. Tüvirakud diferentseeruvad mingi kindla koe rakuks. Rakkude juures keskonnas asuvad spetsiifilised valgulised (kasvu)faktorid ja signaalmolekulid suunavad rakkude diferentseerumist induktsiooni abil – näiteks lahustuv signaalmolekul indutseerivast rakust seostub tüviraku rakupinna retseptorile, mis seejärel omandab ensümaatilise aktiivsuse ja edastab signaali järgnevatele molekulidele nende ensümaatilise modifitseerimie abil. Need omakorda modiftseerivad järgmisi valke. Signaaliülekande raja (ahela) viimane aktiveeritud lülivalk liigub tuuma ja osaleb antud rakutüübi funktsioneerimiseks vajalike geenide ‘’sisselülitamises’’. Tüviraku potentsus (võime diferetseeruda
üks tütarrakk kahest suudab edasi jaguneda, kuid teine tütarrakk asub diferetsneeruma ehk eristuma, omandades antud rakutüübile spetsiifilsied tunnused (kuju, funkstsiooni jne). Vanad rakud surevad programmeeritud rakusurma ehk apoptoosi käigus. Rakkude juures keskonnas asuvad spetsiifilised valgulised (kasvu)faktorid ja signaalmolekulid suunavad rakkude diferentseerumist. Induktsiooni abil – näiteks lahustuv signaalmolekul indutseerivast rakust seostub tüviraku rakupinna retseptorile, mis seejärel omandab ensümaatilise aktiivsuse ja edastab signaali järgnevatele molekulidele nende ensümaatilise modifitseerimie abil (nt fosforüülimise ehk fosforo lisamise aminohapetele seriin, türosiin või treoniin). Need omakorda modiftseerivad järgmisi valke. Signaaliülekande raja (ahela) (signal transduction pathway) viimane aktiveeritud lülivalk liigub tuuma ja osaleb antud rakutüübi funktsioneerimiseks vajalike geenide
tütarrakk kahest suudab edasi jaguneda, kuid teine tütarrakk asub diferetsneeruma ehk eristuma, omandades antud rakutüübile spetsiifilsied tunnused (kuju, funkstsiooni jne). VANAD RAKUD surevad programmeeritud rakusurma ehk APOPTOOSI käigus. Tüvirakud diferentseeruvad mingi kindla koe rakuks. Rakkude juures keskonnas asuvad spetsiifilised valgulised (kasvu)faktorid ja signaalmolekulid suunavad rakkude diferentseerumist. INDUKTSIOONI abil – näiteks lahustuv signaalmolekul indutseerivast rakust seostub tüviraku rakupinna retseptorile, mis seejärel omandab ensümaatilise aktiivsuse ja edastab signaali järgnevatele molekulidele nende ensümaatilise modifitseerimie abil (nt fosforüülimise ehk fosforo lisamise aminohapetele seriin, türosiin või treoniin). Need omakorda modiftseerivad järgmisi valke. Signaaliülekande raja (ahela) viimane aktiveeritud lülivalk liigub tuuma ja osaleb antud rakutüübi funktsioneerimiseks vajalike geenide ‘’sisselülitamises’’.
tütarrakk kahest suudab edasi jaguneda, kuid teine tütarrakk asub diferetsneeruma ehk eristuma, omandades antud rakutüübile spetsiifilsied tunnused (kuju, funkstsiooni jne). VANAD RAKUD surevad programmeeritud rakusurma ehk APOPTOOSI käigus. Tüvirakud diferentseeruvad mingi kindla koe rakuks. Rakkude juures keskonnas asuvad spetsiifilised valgulised (kasvu)faktorid ja signaalmolekulid suunavad rakkude diferentseerumist. INDUKTSIOONI abil näiteks lahustuv signaalmolekul indutseerivast rakust seostub tüviraku rakupinna retseptorile, mis seejärel omandab ensümaatilise aktiivsuse ja edastab signaali järgnevatele molekulidele nende ensümaatilise modifitseerimie abil (nt fosforüülimise ehk fosforo lisamise aminohapetele seriin, türosiin või treoniin). Need omakorda modiftseerivad järgmisi valke. Signaaliülekande raja (ahela) viimane aktiveeritud lülivalk liigub tuuma ja osaleb antud rakutüübi funktsioneerimiseks vajalike geenide `'sisselülitamises''.
annaabi.ee 
