7 neisse suri tuhandeis inimesi. Säärased elutingimused põhjustasid rahva seas rahutusi. Koolera: 1830. Aastate algul Euroopasse jõudnud ja hiljem epideemia põhjustanud koolera tõi eriti teravalt esile industrialiseeruva Euroopa kasvavate linnade sanitaarse olukorra ja tervishoiu viletsa seisu. Veega edasi antava haigusena esines koolerat eriti palju seal, kus inimesed kasutasid kommunaalteenuseid, ning see rõhutas vajadust puhta vee korralike reservaatide järele. Teised haigused, nagu näiteks tüüfus, levisid roiskvee sattumise tagajärjel joogivette
tulevikuväljavaatega. Millele toetus Stalini võim ? Stalin sai võimule tänu sellele, et ta saavutas kontrolli partei üle, ja ta püüdis seda säilitada ühiskondliku sunni ja puhastuste abil. Kogu tema võinuloleku ajal aga kujundasid stalinismi neli tegurit: ideoloogia, ajalooline traditsioon, isikukultus ja terror. Stalinil ei olnud algselt mingit filosoofireputatsiooni, ta tahtis aga saada marksismi autoriteediks ning kohandada marksismi industrialiseeruva ühiskonna tarbeks. Ta kirjutas neli tähtsamat teost ´´Marksism ja rahvusküsimus´´, ´´Leninismi alused´´, ´´Marksism ja keeleteadus´´, ´´ Sotsialismi majanduslikud küsimused NL'is ´´. Iga tähtsamat poliitilist avaldust, isegi sõja ajal rahvale peetud kõnesid alustas ta alati ideoloogiliste sissejuhatustega. Enda kätte koondunud tohutu võimu õigustamisel õnnestus tal marksismi põhimõtted pea peale pöörata. Just seepärast enamik marksiste Stalinit ei
keisririigi majanduselust. Aeglane, ent tulus majanduslik areng Nii nagu Soome väliskaubandus nautis Venemaal õigusi, mida Venemaal ei olnud Soomes, nii olid ka soomlased kodanikena paremas seisus kui venelased. Neis õiguslikes raamides avanes Soome tööstusel võimalus ekspansiooniks keisririigi aladele ajal, mil keisririik keskendus suurriiklikele positsioonide tugevdamisele ja imperialistlike pürgimuste lõpuleviimisele. Aeglaselt industrialiseeruva, agraarmajandusega keisririik tarvitas oma jõuvarud selle laienemisele ja suurte alade hoidmiseks vajatava sõjaväelise jõu ülalpidamiseks, mistõttu majanduslik ja ühiskondlik areng kulges aeglaselt. Soome tööstus pääses eeskäepositsioonidele Vene ostuvõimelistel turgudel.Soomel oli võimalik läänemaadest hankida kapitali, tarvitada oma maa tooraineid ja odavat tööjõudu ning alati laienev keisririik, mille osa Soome teatud mõttes oli, oli Soome tööstuse koloonia