saj I poolel - saadi aru, et ühsikond toimib sõltumatult keskkonnatingimustest ja ökoloogilisi printsiipe järgimata. Keskkonnanähtused, nt. kliimamuutused ei mõjuta ühsikonna toimimist. 4.20. sajandi II poole muutused keskkonnaprobleemides, nende teaduslikus ja ühiskondlikus käsitluses ja mõjud keskkonnasotsioloogia kujunemisele VAATA 1. Punkti Rachel Carlson „Hääletu kevad“, teadlikkuse suurenemine USA-s, energiakasutusepiiride ilmnemine, 1980, ndtae tagasilöök industrialiseerumisel, 1980ndatel keskksots. taastõus. 5.Modernistlik ja postmodernistlik käsitlus looduse ja inimese suhetest ning vastavatest teadmistest MODERNISTLIK- Algus „valgustusajastul ” : teadmised füüsikast jne aidaku ühiskonda ratsionaalsemalt ümber korraldada (sh riigivalitsemise eraldamine kirikust) Põhjuslikkuse otsimine –ÜKS TÕDE Kapitalistlike suhete domineerimine ja industrialiseerimine Euroopas ja
muidu oli kallis. 1780ndatel James Watt täiendas aurumasinat niivõrd, et ta muutus effektiivsemaks, pani masina tööle ilma inimjõuta. Lisaks oli Inglismaal saanud majandus rahulikult areneda, 17.saj II poolest polnud sõdu, tarbijaskonna ostujõud kasvas, talurahvas oli vaba ja seega jõukam, üha kasvav koloniaalne kaubandus, tööjõud oli vaba, edenev panganud, uued teenud, valdustest said toorainet, hea finantssektor. Prantsusmaa saavutused varasel industrialiseerumisel (nt C. Chappe semafor)- Chappe- 1792 mehhaaniline telegraaf. Märkide ja koodide abil sõnumite edastamine. Lisaks sellele siidi kangasteljed, raua tootmine ja klooriga valgendamine. Tootmise mehhaniseerumine. Mehhaanilised kangasteljed, ketrus- ja kudumismasinjad. Üks inimene sai tehtud 200 inimese töö. Tekstiilitööstus, mäekaevandamine. Masinate kasutamine ei vajanud eritilist väljaõpet, tööle said asuda pm suvalised inimesed tänavalt.
4. inglismaal polnud ka raske lahendada transpordiprobleeme polnud nt mägesid 5. inglismaal oli rannikuäärne laevaühendus 6. mehaanilised saavutused. 7. inglise teadlased 8. koloniaalkaubandus ameerika, austraalia ja indiaga. Lisaturustamine edukas põllumajandus, talurahvas oli vaba. Talurahval oli vahendeid, et osta tööstuskaupa. Vaba tööjõud tööstusele. Prantsusmaa saavutused varasel industrialiseerumisel (nt C. Chappe semafor). Industrialiseerimine Prantsusmaal algas põhimõtteliselt Jean Baptiste Colbert (1619-1685), kes oli Prantsusmaa rahanduse ja kaubanduse alates 1666 kuni surmani. Ta ümber majanduse põhjalikult ja otsis koloniaalimpeeriumi kui ta tõi väga merkantilistlikest poliitika. Industrialiseerimine sai alguse, kui ta kaotas sisekaubanduse tõkked ja hakkas nn manufaktuure. Seal oli relvade tootmiseks ja luksuskaupade käsitsi, kuid suures ulatuses