Muutused kultuuris Kultuur on pidevas muutumises olnud kogu aeg. See on enamasti tingitud mingist muutusest ühiskonnas. Kuidas on muutunud kultuur läbi ajastute ja mis on selle tinginud? Agraarühiskonnas elasid inimesed maal. Kuna elati maal, siis olid ka pered suured, sest nii oli lihtsam majapidamistöid omavahel ära jagada. Mida rohkem töökäsi, seda paremini kulgeb töö. Inimesed sõltusid palju teineteistest. Kui suhted olid head, siis ka abistati ja aidati teineteist. Puudus igasugune anonüümsus. Kuna tollal peeti kirikuskäimist väga oluliseks ja kui keegi oli mingil põhjusel minemata jätnud, siis sahistas terve külarahvas sellest pikalt. Nii oli ka lastesaamisega. Ei kiidetud vallalisi naisi heaks, kes olid lapseootel. Tehti luulet, laulu ja tantsu ning koguneti suvisel pööripäeval lõkke umber, aeti aidas puskarit. Seejärel toimusid mitmed muutused. Areneti teaduses, tehnika...
faasis) saavutatakse eksomaatilise (peamiselt fossiilsetel kütustel põhineva) energia kasutamisega 3. Kogu sisend- ja väljundenergia suhe on industriaalses faasis 1,3, mis on võrreldes põllumajandusliku faasi 41-ga suur tagasiminek Põllumajanduslikus faasis andis eksogeenset energiat peamiselt biomass (puit). Faasi lõpus Lääne-Euroopas energiakriis- puitu ei jätku. Olukorraga adapteerumise vajadus tingib ülemineku industriaalsesse faasi. Varasemad näited vahemikus 1200 AD-1800 AD. Industriaalse ja põllumajandusliku formatsiooni paralleelne areng. Industriaalase faasi algus - manufaktuurse tootmise asendumine masintootmisega. Alguseks loetakse Inglismaal 18. saj. Keskel. Söe kasutamine majapidamiste kütmiseks algas 13. saj. ja manufaktuurides 17. saj. Rahvastiku arvu kasv põhjustas puidu defitsiidi. Vajadus uute energiaallikate järele. Söe kaevandamise arenemine tingis vajaduse kaevandustest vett välja pumbata
b. Ida ühiskonnad omand valdavalt kogukondlik, tootja tegutses kogukonna raames Industriaalühiskond kujunes pärast tööstuslikke revolutsioone. Kaasaegse industriaalühiskonna kontseptsiooni loomise aluseks on ühelt poolt 1950tel ja 1960tel toimunud totaalne industrialiseerimine ja tehnika imbumine ka tavaelu valdkondadesse. Eristati kolme maailma esimesse ja teise ehk industriaalsesse maailma kuulusid kapitalistlikud ja sotsialistlikud riigid ning kolmandasse kuulusid traditsioonilised Aafrika, Aasia ja LadinaAmeerika riigid. Industriaalühiskonna põhitunnusteks on: c. Eraomand majandusliku kasvu, isikuvabaduse ja sotsiaalse korra alus; d. Äritegevus sotsiaalse protsessi käima panev mootor e. Mänedzerism põhitegevus on juhtimine, määrajateks juhid f
b. Ida ühiskonnad omand valdavalt kogukondlik, tootja tegutses kogukonna raames 2. Industriaalühiskond kujunes pärast tööstuslikke revolutsioone. Kaasaegse industriaalühiskonna kontseptsiooni loomise aluseks on ühelt poolt 1950tel ja 1960tel toimunud totaalne industrialiseerimine ja tehnika imbumine ka tavaelu 72 valdkondadesse. Eristati kolme maailma esimesse ja teise ehk industriaalsesse maailma kuulusid kapitalistlikud ja sotsialistlikud riigid ning kolmandasse kuulusid traditsioonilised Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika riigid. Industriaalühiskonna põhitunnusteks on: a. Eraomand majandusliku kasvu, isikuvabaduse ja sotsiaalse korra alus; b. Äritegevus sotsiaalse protsessi käima panev mootor c. Mänedzerism põhitegevus on juhtimine, määrajateks juhid d
annaabi.ee 
