16. Milles nähakse geenitehnoloogia ohte? Ohutus – Potentsiaalne mõju inimeste tervisele, k.a allergeenid, antibiootikumide resistentsuse markerite ülekanne, teadmata mõjud – Potentsiaalne keskkonnamõju, k.a: ettekavatsemata rist-saastumine transgeenidega, mõju teistele organismidele on teadmata (nt pinnase mikroobidele), floora ja fauna biodiversiteedi vähenemine Juurdepääs ja intellektuaalne omand – Maailma toidutootmine on väikese arvu firmade käes – Suurenev industriaalmaade sõltuvus arenguriikidest – Biopiraatlus, või välismaalaste poolt looduslike ressursside kasutamine Eetika – Looduslikele organismidele omaste väärtuste rikkumine – Looduse muutmine segades erinevate liikide geene – Vastuolu tarbida loomade geene taimedel ja vastupidi – Loomade stress Märgistamine – Ei ole kõigis riikides kohustuslik (nt USA-s) – GMO-saagi segamine mitte-GMO-sid sisaldavate toodetega raskendab märgistamise püüdeid
* tuleb hästi esile 1997. a. Kyoto protokollis Rahvusvahelised keskkonnakonventsioonid bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, 1992. aasta Rio de Janeiro * sisult väga laiaulatuslik ja kõikehõlmav 1997. a. Kyoto protokoll (kliimamuutuste kohta) * Teeb vahet industriaal- ja arengumaade vahel. * Industriaalmaade suhtes rakendatakse kohustuslikke kasvuhoonegaaside vähendamise kvoote (peri- ood 2008-2012). * Ka arengumaad peavad kasvuhoonegaaside heitmeid vähendama, kuid neil ei ole konkreetseid kvoote. * Protokolliga loodi saastekvootidega kauplemise ülemaailmne turg. 18 Tavaõigus
majanduslikest ja tehnilistest võimalustest. Rahvusvahelise tähtsusega märgalade konvensioon, RAMSAR 1971 Eluslooduse ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon, CITES 1973 Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Rio de Jainero, 1992 Moodsa kkõiguse printsiipe kõige paremini kajastab kliimamuutuste konventsiooni Kyoto protokoll. See protokoll teeb vahet industriaal- ja arengumaade vahel. Industriaalmaade suhtes rakendatakse kohustuslikke kasvuhoonegaaside vähendamise kvoote. Ka arengumaad peavad kasvuhoonegaaside heitmeid vähendama, kuid neil ei ole konkreetseid, määratletud kvoote. Kyoto protokoll loob üleilmse heitmetega kauplemise turu. See turg loob võimaluse mitte üksnes vähendada heitmeid majanduslikult efektiivsel moel, vaid ka aidata arenguriike heitmete koguse vähendamisel.