musternäited. ... 6. Sõnatu/vaikiva teadmise koht Kuhni teaduskäsituses (peamiselt Postscriptumi alusel). Näiteid. Et kui on mingi stiimul, mis viib teatud aistinguni, siis selle stiiumuli tunneme ära teooria vahendusel. Teooria äratundmise mitteteadvustamise korral on teadmine vaikiv. Falsifikatsionismi seminari küsimused: 1. Kuidas tuleks Popperi arvates asuda lahendama induktsiooniprobleemi? Kuidas ta kirjeldab induktiivse loogika raskusi? Popperi järgi ei saa ilma teooriata vaatlusi teha, sest need ei tugine millelegi(vaatlus peab olema ju selektiivne, millelegi suunatud, peab olema kindel objekt). Teiseks kui õigustada induktsiooni induktiivselt(a posteriori, kogemus), tekib vigane ring, sest see peaks toetuma ju sellele printsiibile endale. Kui aga õigustus on a prioorne, siis on aluseks pime usk
George Berkeley leidis küll, et materiaalset maailma ei ole olemas, ent väitis, et on olemas jumal, kes tekitab inimese hinges ideesid. Kuid jällegi ei saa inimene ju kogemuse põhjal otsustada, mis või kes põhjustab selle kogemuse. David Hume oli järjekindel empirist, kuid selle tulemuseks oli skeptitsism. Ta leidis, et inimene ei saa kogemuse põhjal midagi väita ei materiaalse maailma, hinge ega põhjuslike seoste olemasolu kohta. Ta tõestas ka induktsiooniprobleemi. Empirismi jaoks on probleemi tekitanud matemaatiline teadmine. Viimast on ikka peetud tõsikindlaks. Kogemusele tuginedes ei saa aga jõuda tõsikindlale teadmisele. Ükskõik kui palju inimene ka mingile väitele kogemuse põhjal kinnitust ei leia, kogemus jääb ikka piiratuks ning on ka oht midagi olulist kahe silma vahele jätta. Sellisele ebakindlale vundamendile ei saa tugineda tõsikindel teadmine. Loogilise positivismi raames suudeti ühitada empirismi põhimõte matemaatilise
tõenäolised. Demonstreeriv argument põhjustab valet tüüpi järeldusi ja tõenäoline on liiga umbmäärane. Seega, Hume uurimise probleemiks sai, kuidas põhjendada, miks me teeme järeldusi, mis lähevad kaugemale kui mineviku juhtumid, millega meil kokkupuudet on olnud. Sellega rõhutab Hume, et ta ei vaidle vastu sellele, et me selliseid järeldusi teeme. Hume tahtis mõista järelduse alust ja loogikat ning argumentatsiooniprotsessi, millel see põhineb. Hume tutvustas induktsiooniprobleemi osana põhjuse ja tagajärje mõistest. Hume töötas piltidega, mis olid sellel ajal laialdaselt levinud ja mille kohta olid inimestel juba varasemad arvamused. Hume arvas, et kõiki meie ideed ja arvamused tulenevad varasemate kogemuste muljest. See mulje on meisse jäänud sarnaste olukordadega minevikust. Seega minevikus olnud sündmused muudavad meie arvamust ja otsuseid ka käesoleval hetkel. Keerukamad ideed luuakse lihtsamate ideede kombinatsioonina
Popperi teadusfilosoofia rõhutab põhimõttelist erinevust verifikatsiooni ja falsifikatsiooni vahel. Lahendusena demarkatsiooniprobleemile pidas ta väidete ja teooriate teaduslikkuse kriteeriumiks nende falsifitseeritavust. Näiteks psühhoanalüüs ja kaasaegne marksism (millest Popper nooruses innustus) ei ole selle kriteeriumi järgi teaduslikud, sest nad pole falsifitseeritavad. Popperit mõjutas Albert Einsteini relatiivsusteooria. Popper väitis, et on lahendanud David Hume'i induktsiooniprobleemi. Hume väitis, et ainuüksi sellest, et päike on iidsest ajast iga päev tõusnud, ei saa ratsionaalselt järeldada, et päike tõuseb ka homme. Ei saa ratsionaalselt tõestada, et asjad kulgevad ka edaspidi sama mustri kohaselt nagu seni. Popper väitis, et kuigi pole võimalik tõestada, et homme päike tõuseb, on meil vaba voli säärane teooria esitada. Kui päike ei peaks tõusma, siis on tõestatud, et see teooria on väär, kuid seni pole see teooria vääraks osutunud.
Mudel on ligilähedaselt sarnane tegelikkusega. Sarnasus teatud aspektides ja mingil määral. Mudel on teatud idealisatsioon. Loogiline empirism – väidetel on alus, saab koguda vaatlusväiteid, -otsustusi, mille alusel moodustame loogiliste manipulatsioonidega uusi vaatlusi. Teadus algab neutraalsetest vaatlustest. Raskused induktivistliku teaduse määratlemisega: (väikestest asjadest suurteni) 1) teadus ei piirdu induktiivse üldistamisega 2) toob ise kaasa induktsiooniprobleemi 3) teooria mõistete tähenduse probleemid (nt kust saavad A-d ja B-d oma tähenduse, kui kõik luiged (A) on valged (B) Empirismis on 2 alust: On kahte tüüpi väiteid: analüütilised (matemaatikas, tõeväärtus ei sõltu empiirilisest sisust, vaatlustest, tautoloogiad, üldiselt kirjeldatavad kui A=A, sünonüümia alusel: poissmehed on vallalised isikud nt); sünteetilised (empiirilised, a priori tõesed; kontrollitavad, kogemuslikult saame teha kindlaks lause tähenduse)
annaabi.ee 
