Keeriste korrel levib leek kiirusega 15...60 m/s, s.o. kümme korda kiiremini kui muidu. Seetõttu vähendavad keerised põlemise üldist kestust. Keeriste intensiivistamiseks konstrueeritakse põlemiskambrid kiilukujulistena ning jäetakse kolvi ja põlemiskambri ühe poole vahele kitsas pilu. 4. Mootori .pöörded,. Koos pööretega intensiivistuvad töösegu keerised ning nähtav põlemine lüheneb ajaliselt niivõrd, et väntvõlli pöördenurk põlemise kestel oluliselt ei muutu. Induktsiooniperioodi kestus jääb aga peaaegu endiseks. Seetõttu tuleb suurematel pööretel segu varem süüdata. Automootoritel muudab süüdel olenevalt pööretest katkesti-jaoturi tsentrifugaalregulaator. (Tänapäeval elektroonika) 5. Mootori koormus. Koormuse suurendamisel avatakse seguklapp, silindrisse pääseb rohkem värsket küttesegu ja jääkgaaside osatähtsus väheneb. Ühtlasi suurenevad surve lõpu rõhk ja temperatuur. Mõlemal põhjusel põlemiskiirus suureneb ja eelsüüdet tuleb vähendada.
Kütuse stabiilsus Mõned kütuste komponendid (peamiselt alkeenid ja mõned areenid) kalduvad kergesti oksüdeeruma ja polümeriseeruma. Nende reaktsioonide produktideks on orgaanilised happed ja vaikained, mis tekitavad setteid ning võivad muuta kütuse kasutuskõlbmatuks. Kütuse oksüdeerumist ja polümeriseerumist kiirendavad temperatuuri tõus, päikesevalgus ning kokkupuutumine metallidega. Stabiilsust hinnatakse faktiliste vaikude sisalduse ja induktsiooniperioodi kaudu. Bensiinid Bensiin on värvitu, kergesti voolav ning tugeva, ainult temale omase lõhnaga vedelik. Bensiinide tihedus on 680...780 kg/ m³. Koostis sõltub lähtenaftast ja tootmisviisist. Bensiinide koostises eelistatakse isoalkaane, tsüklaane ja areene. Toodetakse lennuki- ja autobensiine. Lennukibensiinid on väiksema tihedusega ja erinevad autobensiinidest fraktsioonkoostise ning puhastusastme poolest. Autobensiine tehakse kahesuguseid: suvised ja talvised. Suviseid müüakse l
tergur osutus palju suuremaks kui vis eeldada teoreetiliste arvutuste alusel 3. Ahelreaktsioonid osutusid väga tundlikeks väikeste hulkade teatud osakeste suhtes, mis vivad nii aktiveerida kui ka desaktiveerida reaktsioonist osavtvaid molekule 4. Ahelreaktsioonide kiirus on väga suur vôrreldes nn. tavaliste reaktsioonidega ja sageli viib see välja plahvatuseni 5. Ahelraktsioonide korral täheldadatakse teatud induktsiooniperioodi, mille järel reaktsioon käivitub väga kiiresti. Vabade radikaalide tekkega kulgevad ahelreaktsioonid vôivad olla tavalised ilma hargnemiseta ja hargnemisega ahelreaktsioonid. Viimased on sageli tugevalt eksotermilised ja nendega kaasneb plahvatus. 6.1 Mittehargnevate ahelatega reaktsioonid H2 + Br2 = 2HBr Selle reaktsiooni jaoks pakkus Bodenstein 500 - 1500K järgmise reaktsiooni kiiruse vôrrandi : 1/2
voolamisel. Mõned kütuste komponendid (peamiselt alkeenid ja mõned areenid) kalduvad kergesti oksüdeeruma ja polümeriseeruma. Nende reaktsioonide produktideks on orgaanilised happed ja vaikained, mis tekitavad setteid ning võivad muuta kütuse kasutuskõlbmatuks. Kütuse oksüdeerumist ja polümeriseerumist kiirendavad temperatuuri tõus, päikesevalgus ning kokkupuutumine metallidega. Stabiilsust hinnatakse faktiliste vaikude sisalduse ja induktsiooniperioodi kaudu. Faktilisteks vaikudeks nimetatakse poolvedelaid või tahkeid produkte, mis jäävad katseklaasi pärast kütuse täielikku aurustamist. Faktilised vaigud jäävad kütustesse tootmisprotsessis on lahustunud olekus. Nende maksimaalne sisaldus on standardiga normitud. Induktsiooniperiood on ajavahemik minutites, mis iseloomustab kütuste vastupidavust oksüdeerumisele. Selle määramisel hoitakse katsetatava kütuse proovi manomeetriga varustatud
voolamisel. Mõned kütuste komponendid (peamiselt alkeenid ja mõned areenid) kalduvad kergesti oksüdeeruma ja polümeriseeruma. Nende reaktsioonide produktideks on orgaanilised happed ja vaikained, mis tekitavad setteid ning võivad muuta kütuse kasutuskõlbmatuks. Kütuse oksüdeerumist ja polümeriseerumist kiirendavad temperatuuri tõus, päikesevalgus ning kokkupuutumine metallidega. Stabiilsust hinnatakse faktiliste vaikude sisalduse ja induktsiooniperioodi kaudu. Faktilisteks vaikudeks nimetatakse poolvedelaid või tahkeid produkte, mis jäävad katseklaasi pärast kütuse täielikku aurustamist. Faktilised vaigud jäävad kütustesse tootmisprotsessis on lahustunud olekus. Nende maksimaalne sisaldus on standardiga normitud. Induktsiooniperiood on ajavahemik minutites, mis iseloomustab kütuste vastupidavust oksüdeerumisele. Selle määramisel hoitakse katsetatava kütuse proovi manomeetriga varustatud
annaabi.ee 
