Teaduse ja libateaduse eristamine on mõnikord raske. Üks populaarne ettepanek piiriks kahe teaduse vahel on falsifitseeritavuse kriteerium, kõige märkimisväärsemalt panustas sellesse filosoof Karl Popper. Karl Popper oli üks 20. sajandi mõjukamaid filosoofe, kes kirjutas palju sotsiaal- ja poliitikafilosoofia teemadel. Popperit tuntakse kõige rohkem selle järgi, et ta lükkas tagasi klassikalise induktsionistliku arusaama teadusest, esitas teaduse ja mitteteaduse eristamiseks väidete ja teooriate empiirilise falsifitseeritavuse kriteeriumi. Väited nagu ,,jumal lõi universumi" võivad olla nii tõesed kui ka väärad, kuid neid väiteid ei saa tõestada, ega ka ümber lükata testide abil, seetõttu ei ole need teaduslikud. Pseudoteaduse ajaloos on eriti raske kahte teadust eristada, kuna mõned teadused on arenenud pseudoteadusest. Näide sellest on keemia, mis kujunes välja Alkeemiast.
FRANCIS BACON JA THOMAS HOBBES FRANCIS BACON • Sündis 22.jaanuar 1561 ning suri 9.aprill 1626 • Inglise filosoof, riigimees ja ajaloolane • Esimene St Albansi vikont ja Verulami parun • Tähtsaim filosoofiline teos „The Advancement of Learning“ • Uusaja teadusrevolutsiooni kaitsjana töötas välja keeruka induktsionistliku teaduse metoodika, mida nimetatakse Baconi metoodikaks. • • ELUKÄIK • Bacon oli pärit mõjuvõimsast perekonnast. • Sündis Londonis York House’is • Isa oli sir Nicholas Bacon, Elizabeth I aegne suurpitsati hoidja. • Ema Ann Cooke Bacon, oli oma aja haritumaid naisi. Oskas 5 keelt ja oli tuttav kaasaegsete antiigiuuringutega. • Francis oli oma vanemate viiest pojast noorim. • Bacon sai lapsena koduõpetust, kuna tema tervis oli õrn. • 1573
Sir Karl Raimund Popper Elulugu Sündis 28. juulil 1902. aastal Viinis. Ta oli Austria juudi päritolu briti filosoof. Ta oli üks mõjukamaid 20. sajandi teadusfilosoofe, kes kirjutas palju ka sotsiaal- ja poliitikafilosoofia teemadel. Popperit tuntakse kõige rohkem selle järgi, et ta lükkas tagasi klassikalise induktsionistliku (tõenäosusel põhinevat järeldamise viisi) arusaama teadusest, esitas teaduse ja mitteteaduse eristamiseks väidete ja teooriate empiirilise falsifitseeritavuse (teoreetilise väite põhimõttelise ümberlükatavuse vaatluste või katsete põhjal) kriteeriumi ning kaitses liberaalset demokraatiat ja ühiskonnakriitika põhimõtteid, mis tema arvates teevad võimalikuks eduka ,,avatud ühiskonna". Karl Popper õppis Viini ülikoolis. Popperit huvitasid algul eelkõige pedagoogika küsimused
Peamised teosed Jagunevad kolme liiki: 1. Teaduslikud tööd, 2. Religioossed tööd 3. Juriidilised tööd .Kirjutas üle 30 filosoofilise töö ning palju raamatuid ja esseesid õigusteadusest, ajaloost ja muudel teemadel. .Tähtsam filosoofiline teos on "The Advancement of Learning" (1605). .Bacon on kirjutanud ka utoopia "Uus Atlantis" .Teoses "Novum Organum" esitas ta teadmiste ümberkorraldamise plaani. .Uusaja teadusrevolutsiooni kaitsjana töötas ta välja keeruka induktsionistliku teaduse metodoloogia, mida nimetatakse Baconi meetodiks. The Great Instauration(Instauratio Magna) Selles teoses ta esitab reformatsiooni kava kõikide õppimisprotsesside jaoks ning kõige jumaliku ning inimliku õppimise jaoks. Jaguneb kuute ossa 1. Teaduste jaotamine(De Augmentis Scientiarum) 2. Uus meetod(Novum Organum) 3. Looduslugu(Historia Naturalis) 4. Intellekti skaala(Scala Intellectus) 5. Teise filosoofia ennetused (Anticipationes Philosophiæ Secunda) 6
a Elulugu Sündis Londonis Standis Ta sai lapsena koduõpetust ja eeldatakse, et tema tervis oli nõrk. Ta astus 13-aastaselt Cambridge'i ülikooli, kus ta õppis hoolsalt kolm aastat Ülikoolist lahkudes oli Tal juba tekkinud esialgne nägemus oma tulevase filosoofia põhiideedest. Isa ootamatu surma tõttu naases ta sõjaväest ja hakkas õppima juristiks. 1603 löödi Bacon rüütliks 1618 sai temst lordkantsler Uusaja teadusrevulutsiooni kaitsjana töötas ta välja keeruka induktsionistliku teaduse metodoloogia, mida nim. Baconi meetodiks. Tema oli üks esimestest, kes hakkas rääkima vajadusest tunnustada ja toetada teadlasi ja leiutajaid. Ta pidas võimalikuks tehnika arengut ainult loodusteaduste rakendusena. Ta pakkus välja ka teadusliku uurimis teetodi. Kuigi tema meetodi detailid on vananenud on tänapäevalgi palju pooldajaid tema üldisel lähenemisel induktsionismil. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim
Bacon kirjutas üle 30 filosoofilise töö ning palju raamatuid ja esseesid õigusteadusest, ajaloost ja muudel teemadel. Eriti populaarsed on tema "Esseed" (15971625). Teine tähtsam filosoofiline teos on "The Advancement of Learning" (1605). Bacon on kirjutanud ka utoopia "Uus Atlantis" (1627, eesti keeles 2004). Teoses "Novum Organum" esitas ta teadmiste ümberkorraldamise plaani. Uusaja teadusrevolutsiooni kaitsjana töötas ta välja keeruka induktsionistliku teaduse metodoloogia, mida nimetatakse Baconi meetodiks. Kuigi Bacon armastas raha ja luksust, ei olnud ta isekas, vaid püüdis teha mugavuse kättesaadavaks võimalikult suurele osale inimkonnast. See oli tema meelest võimalik ainult tehnika arendamise kaudu, mistõttu ta hakkas ühena esimestest rääkima vajadusest tunnustada ja toetada teadlasi (sealhulgas alusuuringutega tegelevaid teadlasi) ja leiutajaid. Pikas
· 1994 "Knowledge and the Mind-Body Problem:In Defence of Interactionism" 11 Kokkuvõte Sir Karl Raimund Popper (28. juuli 1902 Viin 17. september 1994 London, East Croydon) oli Austria juudi päritolu Briti filosoof. Ta oli üks mõjukamaid 20. sajandi teadusfilosoofe, kes kirjutas palju ka sotsiaal- ja poliitikafilosoofia teemadel. Popperit tuntakse kõige rohkem selle järgi, et ta lükkas tagasi klassikalise induktsionistliku arusaama teadusest, esitas teaduse ja mitteteaduse eristamiseks (demarkatsiooniprobleemi lahendusena) väidete ja teooriate empiirilise falsifitseeritavuse kriteeriumi ning kaitses liberaalset demokraatiat ja ühiskonnakriitika põhimõtteid, mis tema arvates teevad võimalikuks eduka "avatud ühiskonna". 12
annaabi.ee 
