Elektrimasinate ehitus ja töö põhineb elektromagnetilisel induktsioonil ja magnetväljade vastasmõjul. Elektrimasinal on liikumatu osa- staator ja liikuv osa- rootor või puuduvad liikuvad osad üldse (transformaator). Elektrimasina tööpõhimõttest olenevalt võivad nii staator kui ka rootor olla kas induktoriks (magnetvälja tekitaja) või ankruks (ankrus indutseeritakse elektromotoorjõud). Enamik elektrimasinaid on ehitatud nii, et nende induktorite poolt tekitatud magnetväli muutub perioodiliselt ning seepärast nimetatakse taolist magnetvälja pöörlevaks magnetväljaks. Elektrivool on positiivse või negatiivse elektrilaenguga laengukandjate korrapärane liikumine. Laengukandjate korrapärast liikumist elektri- või pooljuhis elektrivälja mõjul nimetatakse juhtivusvooluks. Elektrilaenguga laetud makroosakeste või kehade liikumist vaakumis või keskkonnas, millel puudub elektrijuhtivus, nimetatakse konvektsioonvooluks.
Erirakkudes avalduvad erinevad geenid. Eristunud rakus avaldub 5-10% geenidest. 1) Sügoodi tase avaldub üle 95% geenidest, kuna sellest areneb organism. Rakkude esmane eristumine 1) Tsütoplasma mõju sügoodi tuumale muudab geenid avaldumisvõimeliseks 2) Hulkraksuse tasand: naaberrakkude mõju ja kontaktid, rakkude asend, vanemorganismi hormoonmõjutused, edasisel arengul lisandub 3. 3) Embrüonaalsete induktorite mõju need on peptiidid, mis mõjuvad rakurühmadele, ja kujundab nendest tulevase elundkonna. Nt. neuraliseeriv peptiid. Miks embrüonaalseteks induktoriteks on peptiidid, mitte valgud? need on väiksemad. Kudede teke ehk histogenees Kaks etappi: 1) Üldine a. Rakud paljunevad b. Rakud kasvavad c. Rakus toimub põhiühendite süntees d. Rakkudes avaldub suur hulk geene, ligikaudu pooled e
Selles kohas kujuneb neuroepiteel, neuraalplaat. Muu ektoderm areneb epidermiseks.Neuraalplaadi eesosa laieneb, liigub saba poole ja aheneb. Samal ajal neuraalplaat kooldub, hakkab moodustuma toru. Neurulatsioon. Närvitoru moodustumine neuraalplaadist.Neuraalvao moodustumine, voltumine, toru sulgumine pea saba suunas. Tulemusel - neurula, embrüo kas on neuraaltoru, selle peal epidermis ja nende vahel neuraalhari. Neuraaltoru seinas - neurogenees embrüonaalsete induktorite toimel organisaatoritest.Neuraaltoru moodustumine:neuraalplaadi rakkude kuju muutub - plaadi kooldumine; tipmine ahenemine; neuraaltoru sulgumine. E-kadheriin algselt kogu ektodermis. Neuraaltoru moodustudes asendub seal N-kadheriiniga, mis E-kadheriiniga ei seondu -> neuroektoderm ja mitte- neuraalne ektoderm eralduvad. Neuraalplaat moodustub ka pea-saba-gradiendina. Eesosa laieneb (tulevane peaaju). Sox2: transkriptsioonifaktor (HMG-box rühmast), oluline neuraalplaadi moodustumisel
vaid üks kord. 6.) AUG-ga algab translatsioon, kuid iga valk ei pruugi alata AUG-ga. 7.) kolm terminaatorkoodonit UGA; UAA; UAG Geenide avaldumine ja avalduvate geenide jaotus: 1.) juba eristunud rakus avaldub umbes 10% olemasolevatest geenidest. Avaldumise alusel tuuakse välja neli rühma: 1.) geenid, mis avalduvad koguaeg praktiliselt kõikides rakkides (glükolüüsi ensüümide sünteesi määravad geenid); 2.) geenid, mis avalduvad rakkudes teatud ajal (embrüonaalsete peptiitsete induktorite geenid); 3.) geenid, mis avalduvad vaid teatud koespetsiifilistes rakkudes (kristalliini sünteesitakse ainult silma läätse rakkudes); 4.) geenid, mis on olemas, kuid mis põhimõtteliselt ei tohiks üldse avalduda (atavismide kujunemist määravad geenid). Riigieksami küsimused: 1.) bioloogilise info liikumise suund, protsesside toimumise kohad jms. 2.) Komplementaars- usprintsiibi rakendamine (DNA- RNA; DNA- DNA jms); 3. Etteantud DNA lõiguga mutatsiooni tekitamine; 4
flavonoidid ja isoflavonoidid. Erinevad taimeliigid sünteesivad nooduli arengu erinevatel etappidel erinevaid flavonoid-induktoreid. Osa flavonoide soodustavad bakterite kasvu või indutseerivad positiivset kemotaksist. nod geenid paiknevad suures plasmiidis, mida nimetatakse Sym plasmiidiks (tuletatud terminist sümbioos) ning on reguleeritavad positiivse transkriptsioonifaktori NodD poolt, mis aktiveerib transkriptsiooni flavonoid-induktorite juuresolekul. Nagu juba eelpool märgitud, toimub lämmastiku fikseerimine Rhizobium'i bakterioidides hapniku madalal kontsentratsioonil. Nitrogenaasi mõlemad komponendid on hapniku-tundlikud ning hapniku juureolekul pöördumatult inaktiveeritavad. Lisaks nif geenidele osalevad lämmastiku fikseerimisel fix geenid. Näiteks fixABCX operon kodeerib ensüüme, mis osalevad elektronide transpordil nitrogenaasi kompleksile. Need geenid on analoogilised K
annaabi.ee 
