tõelähedaseim. Siiski pole leitud ühte ja õiget seisukohta ning igaühele jääb oma arvamus. Adam Chalmers on oma raamatus teinud neist arusaamadest hea ülevaate ning avaldanud ka oma arvamuse. Kõige varasem on induktivistlik seisukoht, et teadus on tõestatud teadmine. Tõestuse all mõeldakse vaatlustulemusi, kogemusi ja eksperimente ning väidetakse, et just nende abil jõutakse kindlate teadmiste ja teooriateni. Induktivistide jaoks on kogemus tõe allikas. Seda käsitlust peetakse usaldusväärseks, kuna seda on võimalik meelte abil kindlaks teha. Kuid Chalmers on välja toonud ka induktivismiga seonduvad probleemid. Kuna induktivismi puhul on olulised vaatlused mitmekesistes tingimustes, siis tekib paratamatult küsimus, kui palju on piisavalt vaatlusi ja kui paljudes erinevates oludes tuleks neid läbi viia? Tavaliselt
Kuid marksism kui teaduslikkusele pretendeeriv teooria ei osutanud sellist sündmuste käiku, mille realiseerumise korral seda võiks lugeda falsifitseerituks. Pigemini pakkus ta seletusi sündmuste kõikidele võimalikele arengutele. Sel juhul tuli seda õpetust pidada aga põhimõtteliselt falsifitseerimatuks ja Popperi järgi niisiis ebateaduslikuks. Teaduslik meetod. Popper lükkab tagasi empiristide käsitluse induktsioonist kui ainukesest teaduslikust meetodist. Induktivistide vaatekoha järgi algab teaduslik tunnetus vaatlusest ja faktide konstateerimisest. Seejärel, kui faktid on kindlaks tehtud, saab asuda nende üldistamise ja teooriate püstitamise juurde. Teooriaid käsitletaksegi faktide üldistustena, ja neid võis lugeda tõsikindlateks üksnes niivõrd, kuivõrd nad põhinesid metoodiliselt kindlakstehtud faktidele. Popperi kriitika selle seisukoha aadressil osutab kolmele asjale: 1) teaduses ei ole absoluutselt kindlaid fakte
võiksime induktivistlikke vaateid järgides oodata. Teine näide lk 61. Chalmers süüdistab induktiviste kahes punktis: teadus ei alga vaatlusotsustustest, sest mingisugune teooria eelneb neile alati; ning vaatlusotsustused ei moodusta kindlat aluspõhja, millele saaks ehitada teaduslikku teadmist, sest vaatlusotsustused võivad olla ekslikud. See tähendab, et induktivismi rolliomastus vaatlusotsustsele ei ole täpne. 4.Teooria juhtimas vaatlust ja eksperimendi (62-64). Kõige naiivsemate induktivistide arvates annavad teaduslikule teadmisele aluspõhja eelarvamusteta ja erapooletu jälgija vaatlused. See on aga absurdne seisukoht. Näiteks Henrich Hertz lk 62. Näited näitavad, et teooria eelneb siiski vaatlusele. Vaatlusi ja katseid tehakse selleks, et kontrollida või lähemalt uurida mõnd teooriat, ning registreerida tuleb ainult need vaatlustulemused, mis on anatud ülesande jaoks olulised. Võimalike vigadega veel puudulikud teooriad, mis moodustavad
annaabi.ee 
