Xc- mahtuvustakistus(_()_), w ringisagedus(w/z), C mahtuvus(F). Kondesaatoril on voolutugevus pingest vaasis II2 võrra ees. Induktiivvool vahelduv vooluahelas. WL=wL, XL - induktiivtakistus, L-induktiivsus. Induktiiv poolis on pinge voolutugevusest faasis II2 ees. Kogu
vektoriga, mis on pingest 90o ees. Ühendades vektorite alguspunkti lõpppunktiga, saamegi
koguvoolu I vektori, mis on pingest nurga mahajääv. NB! Vooluvektorite mõõtkava peab
olema ühine.
Valemid voolude leidmiseks: Faasinurk leitakse valemitega:
Aktiivvool = 1. cos =
või
Induktiivvool =
2. sin =
Mahtuvusvool = NB! loetakse positiivseks, kui vool jääb
Koguvool = pingest maha, ehk IL>IC, ja loetakse
negatiivseks, kui vool on pingest ees, ehk
+( - ) IC
suunaga ehk 90° pingest ees. Kuivõrd kõik voolud on kantud vektordiagrammile, saab koguvoolu vektori kui ühendada koordinaatide algpunkt viimasena joonestatud vooluvektori lõpuga. Koguvoolu I vektor on pingest nurga võrra mahajääv. Joonestamisel tuleb kasutada muidugi kõigi vooluvektorite jaoks ühist mõõtkava. 96 Voolukomponendid U Aktiivvool Ia = on pingega faasis, r U induktiivvool IL = jääb pingest 90° maha, xL U mahtuvusvool IC = on pingest 90° ees. xC Koguvool on avaldatav ka Pythagorase teoreemiga I = I a2 + ( I L I C ) 2 Induktiivvoolu ja mahtuvusvoolu vahet (või vastupidi, sõltuvalt sellest, kumb on suurem) nimetatakse ka reaktiivvooluks või voolu reaktiivkomponendiks Ir Ir = I L IC . Faasinihkenurk leitakse avaldisest Ia cos = I
suunaga ehk 90° pingest ees. Kuivõrd kõik voolud on kantud vektordiagrammile, saab koguvoolu vektori kui ühendada koordinaatide algpunkt viimasena joonestatud vooluvektori lõpuga. Koguvoolu I vektor on pingest nurga võrra mahajääv. Joonestamisel tuleb kasutada muidugi kõigi vooluvektorite jaoks ühist mõõtkava. 96 Voolukomponendid U Aktiivvool Ia = on pingega faasis, r U induktiivvool IL = jääb pingest 90° maha, xL U mahtuvusvool IC = on pingest 90° ees. xC Koguvool on avaldatav ka Pythagorase teoreemiga I = I a2 + ( I L I C ) 2 Induktiivvoolu ja mahtuvusvoolu vahet (või vastupidi, sõltuvalt sellest, kumb on suurem) nimetatakse ka reaktiivvooluks või voolu reaktiivkomponendiks Ir Ir = I L IC . Faasinihkenurk leitakse avaldisest Ia cos = I
annaabi.ee 
