tekkiv emj n korda suurem Induktsiooni emj tekib ka sirgjuhis,mis liigub MV-s Vabad elektomagnetvõnkumised (EMV) EMV nim elektrivälja ja magnetvälja perioodilisi muutusi. Vabad EMV tekivad võnkeringis Võnkering koosneb poolist ja kondensaatorist Kondensaatorit iseloomustab mahtuvus c(F) Pooli iseloomustab tema induktiivsus L(H) Kui kondensaator laadida ja lüliti sulgeda,siis hakkavad elektronid liikuma läbi pooli ühelt kondensaatori plaadilt teisele Tänu pooli induktiivsusele kulub aega voolu kasvatamiseks. Voolutugevus poolis saavutab max väärtuse alles siis, kui kondensaator on juba tühjenenud. Endainduktsiooni tõttu kestab vool poolis mõnda aega edasi ja selle tulemusega laetakse kondensaator vastasmärgiliselt. Ja siis algab kõik uuesti otsast peale... Võnkeringis muutub kondensaatori elektrivälja energia pooli magnetvälja energiaks ja siis jälle vastupidi Võnkeringis toimuvate võnkumiste periood sõltub
mõõtmised ja kirjutada tehtu kohta aruanne. Iseseisev vajaminevate komponentide arvutus National Semiconductors mikroskeemi LM2575 andmelehtede ja veebipõhise simulaatori WEBENCH põhjal. 2. PINGET ALANDAVATE (BUCK) IMPULSS-STABILISAATORITE TÖÖPÕHIMÕTE Impulss-stabilisaator koosneb mikroskeemist LM2575, paispoolist, Schottky dioodist ning kondensaatoritest. Esmalt, kui mikroskeemis olev transistorlüliti sulgub, siis vool läbi induktiivpooli kasvab vastavalt pooli induktiivsusele ja koormustakistusele ( = L/R), mistõttu poolil tekib esialgu lülitamise hetkel suur pingelang ja koormusel on pinge väike. Pikkamööda vastavalt ajakonstandile laseb induktiivpool voolul kasvada, salvestades energiat magnevälja, ja pinge koormusel kasvab. Lüliti avatakse hetkel, kui pinge väljundis on saavutanud soovitud väärtuse. Lüliti avanedes toimub induktivpoolis eneseinduktsiooni nähtus, pinge polaarsus muutub ja tekib uus vooluring läbi Schottky dioodi. Läbi
51. Mille eest tuleb kaitsta elektrimootorit? http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/AAV5420/5.htm 52. Relee tööpõhimõte. Relee on seadis, mis välisele füüsikalisele toimele reageerides muudab hüppeliselt oma väljundtoimet (väljundsignaali). Relee on aparaat, mis peale hüppelise toimega releeosa sisaldab ka andurit ja võrdlus- , täitur- vm seadist. Elektrilised releed reageerivad elektrivoolu tugevusele, pingele, sagedusele, võimsusele, elektriahela takistusele, induktiivsusele või mahtuvusele. Releed ja kontaktorid on elektromagnetilised seadised, kus vooluga pooli südamiku liikumise tulemusena suletakse või avatakse elektrilised kontaktid; releedeks nim ka kontaktidega andureid, kus elektrilised kontaktid avatakse või suletakse muul viisil tekitatud liikumise tulemusena. 53. Trafo tööpõhimõte. Tarbijad vajavad mitmesuguseid pingeid. Oluline on pinget muuta ka elektrienergia ülekandmisel kauge maa taha
Lähtuge Ohm'i seadusest suletud ahela kohta. 65. Joonistage ainult aktiivtakistust sisaldava vahelduvvoolu ahela vektordiagramm. On antud pinge. Milline on vool? Rakendame ahelale generaatorist vahelduvpinge. Lihtsuse mõttes siinuselist. Vool ja pinge on samas faasis. 66. On antud ahelale rakendatud pinge. Milline on vool selles ahelas? Mis on induktiivtakistus? Joonistage induktiivsust sisaldava ahela vektordiagramm. Kogu väline pinge on rakendatud induktiivsusele. Induktiivtakistus on reaktiivse iseloomuga. Vool jääb pingest faasinurga võrra maha, kuid on sünkroonne pingega. 67. Milline on vool? Mis on mahtuvustakistus? Joonistage vastav vektordiagramm. Kogu väline pinge on rakendatud mahtuvusele. Mahtuvuslik takistus. On reaktiivse iseloomuga. Pinge jääb voolust faasinurga võrra maha, kuid on sünkroonne vooluga. 68. Kujutage alloleva jadaahela vektordiagramm pingete ja voolude kohta. Arvestades eelnevast üksikelementide
Lähtuge Ohm'i seadusest suletud ahela kohta. 65. Joonistage ainult aktiivtakistust sisaldava vahelduvvoolu ahela vektordiagramm. On antud pinge. Milline on vool? Rakendame ahelale generaatorist vahelduvpinge. Lihtsuse mõttes siinuselist. Vool ja pinge on samas faasis. 66. On antud ahelale rakendatud pinge. Milline on vool selles ahelas? Mis on induktiivtakistus? Joonistage induktiivsust sisaldava ahela vektordiagramm. Kogu väline pinge on rakendatud induktiivsusele. Induktiivtakistus on reaktiivse iseloomuga. Vool jääb pingest faasinurga võrra maha, kuid on sünkroonne pingega. 67. Milline on vool? Mis on mahtuvustakistus? Joonistage vastav vektordiagramm. Kogu väline pinge on rakendatud mahtuvusele. Mahtuvuslik takistus. On reaktiivse iseloomuga. Pinge jääb voolust faasinurga võrra maha, kuid on sünkroonne vooluga. 68. Kujutage alloleva jadaahela vektordiagramm pingete ja voolude kohta. Arvestades eelnevast üksikelementide vektordiagramme
Ed ( p ) Wq ( p ) = Eq( p ) 3. tüüplüli: Antud lülisse kuulub generaator G, kus XS=UEG ja XV=EG. Kui me ei arvestaks EMV ankrutakistust RAMV, siis UEG=Ed. Lüli inertsuse tagab generaatori ergutusmähis WE, mida toidetakse EMV väljundpingega, induktiivsusega LEG, mis tagab ka selle lüli inertsuse. Generaatori ergutusmähise induktiivsusele lisandub veel EMV ankrumähise ja harjade vaheline induktiivsus, mis on lülitatud jadamisi. Kuna ta on kordades väiksem, kui LEG, siis võime ta arvestamata jätta. EG ( p ) WE ( p ) = Ed ( p ) 4. tüüplüli: Sellesse lülisse võime arvestada elektrimootori, mis on antud süsteemis reguleerimisobjektiks
23.b). Kui ergutusahel on korras, on relee rakendunud ja tema sulguv kontakt liinikontaktori KM mähise ahelas suletud. Kui ergutusahel katkeb, kaotab ergutusvoolu kontrolli relee toite ja avab oma kontakti liinikontaktori mähise ahelas ning motor lülitub välja. Rööp- või sõltumatu ergutusega alalisvoolumootori ergutusahela väljalülitamisel indutseeritakse ergutusmähises endainduktsiooni emj eL = L di / dt , mille väärtus tänu mähise suurele induktiivsusele ja voolu muutumise suurele kiirusele võib osutuda sedavõrd suureks, et muutub mähise isolatsioonile ohtlikuks. See ongi kommutatsiooniline ülepinge, mille eest tuleb ergutusmähist kaitsta. Mootori ergutusmähise kaitsmiseks ülepinge eest lülitatakse rööbiti ergutusmähisega suure takistusega (6...8 korda suurema takistusega kui ergutusmähise takistus) lahendustakisti R (vt joonis1.23.a). Tänu lahendustakistile väheneb voolu muutumise
vältimiseks kasutatavaid lülitusi nimetatakse filtriteks. Filtrid koostatakse reaktiivkomponentide, nagu drosselid ja kondensaatorid, mille näivtakistus sõltub sagedusest, baasil. Induktiivtakistus kasvab koos sageduse kasvuga ning seega on jadamisi lülitatud drossel märkimisväärseks takistuseks kõrge sagedusega harmoonilistele komponentidele, kusjuures rööpselt ühendatud drossel võib nende osakaalu suurendada. Vastupidiselt induktiivsusele vähendab rööpselt ühendatud kondensaator kõrge sagedusega harmooniliste osakaalu, kuid jadamisi lülitatud kondensaator suurendab seda. Madalpääsfilter (LPF) vähendab kõrge sagedusega harmooniliste osakaalu ning laseb läbi signaali madalsagedusliku osa. Joonisel 2.16, a on toodud madalpääsfiltri sagedustunnusjoon, joonisel 2.16, b lihtsa RC-madalpääsfiltri skeem ja joonisel 2.16, c LC-madalpääsfiltri skeem.
k=1 k=1 Viimane näide võimaldab ka rekursiivselt defineerida käesoleva alapunkti alguses vaadel- dud hulka N = {1, 1 + 1, 1 + 1 + 1, . . . } . Lause 1.10 N = N. Tõestus. Kuna N on induktiivne hulk (selgitage!)z, siis lause 1.9 põhjal piisab kontrol- lida sisalduvust N ⊆ N, selleks rakendame matemaatilise induktsiooni meetodit. Selge, et 1 ∈ N. Kui hulga N element n = 1 + . . . + 1 kuulub hulka N, siis (tänu hulga N induktiivsusele) ka n + 1 kuulub hulka N. Seega sisaldab N hulga N kõik elemendid. Järgnevalt veendume, et korpuses F defineeritud naturaalarvude tehetega seotud oma- dused ei erine meile koolimatemaatikast tuntud vastavatest omadustest. Omadus 1.11 Kahe naturaalarvu summa ja korrutis on naturaalarvud. Tõestus. Paneme tähele, et iga fikseeritud m ∈ N puhul on hulk {n ∈ N | n + m ∈ N} induktiivne (selgitada!)z, lause 1.9 põhjal langeb ta hulgaga N kokku. Seega n + m ∈ N
annaabi.ee 
