takistuslikud andurid. Nende andurite poolt genereeritava signaalpinge suurus ei sõltu andurketta pöörlemissagedusest, nagu see oli induktiivanduritel. Küll on aga signaali vaheldumise sagedus proportsionaalne ratta pöörlemissagedusega, nagu see oli ka induktiivanduritel. Aktiivsetelt anduritelt antakse digitaalne signaal arvutile ühe juhtme kaudu. Võrreldes induktiivanduritega, on sellisel ülekandemeetodil vähem võimalusi häirete tekkeks. Aktiivsete andurite eeliseks induktiivandurite ees on veel: • Peale pöörlemissageduse, võimaldab anda infot ka pöörlemissuuna kohta • Annab diagnostilist infot ka anduri ja anduriketta vahelisest pilust Hall`i efektil põhinevad aktiivsed andurid Halli efekt: eelpingestatud pooljuhis indutseeritakse magnetvälja mõjutusel eelpingestusega ristisuunaline pinge, mille suurus sõltub magnetvälja tugevusest ja suund magnetvälja suunast.
Lisakoormuse tõttu võib võnkumiste genereerimine katkeda ning rakendub signaalimuunduri juhtlülitus (relee- või loogikalülitus). Vastavalt vajadusele väljastatakse kas loogiline "0" või loogiline "1" signaal, mis vastavad normaalselt la-hutatud (N/O) või normaalselt suletud (N/C) kontaktidele. Induktiivanduri magnetvälja iseloomustav joonis asub järgmisel leheküljel. 6 Eelnenud info pärineb Automaatika mõõtmiste e-kursuselt. Induktiivandurite eeliseks on vastupidavus ja usaldusväärsus, mille põhjuseks on nende suletud disain ja liikuvate osade puudumine. Induktiivandurit valides tuleb arvestada, kuidas teda hakatakse kasutama. Neid toodetakse erinevate tajumisula-tustega. Tuleb arvestada, kas andur peab tajuma lineaarselt või radiaalselt lähenevat objekti. Alati tuleb kasuks põhjalikult tutvuda anduri andmelehega. Samuti tuleb arvesse võtta reduktsioonifaktorit, mis oleneb materjalist. Induktiivanduri tööd
2.8c on induktiivanduri staatiline karakteristik, mis teatud õhuvahe δ muutumise diapasoonis δmin<δ<δmax on lineaarne ülekandeteguriga k. k = 2Uδ/(ω ω² μoSM ) (3.2.3.) kus: U – toitepinge; δ – õhupilu pikkus; 6/27 jklng3.sxw ω – voolusagedus; ω – mähise keerdude arv; μo – õhu magnetiline läbitavus; SM – magnetjuhtme ristlõige Induktiivandurite kasutamisel võetakse staatilise karakteristiku lineaarne osa tööpiirkonnaks. Joonisel 0.2.8a toodud induktiivanduri tööpiirkond on 0.01 – 5 mm, Tunduvalt suurem on staatilise karakteristiku lineaarne osa induktiivanduritel, mille õhupilu pikkus on muutuv nii nagu joonisel 0.2.8b – neid andureid kasutatakse liikumistel 10 – 15mm. Suurte liikumiste mõõtmiseks kasutatakse liikuva südamikuga induktiivandureid (joonis 0.2.8d). Kui südamik on viidud täielikult pooli sisse,
annaabi.ee 
