kaitsmiseks liigpingete eest. Impulssliigpinged võivad tekkida äikese, elektriseadmete kommutatsiooni või elektrostaatilise lahenduse tulemusena ja nad võivad kahjustada nii inimest kui ka elektriseadmeid ja tarviteid. Transientliigpinge tekkepõhjused pikse- ehk välguliigpinge, mis tekib pikselöögist hoonesse, kus paigaldis asub; lähedal toimuva välgulahenduse elektrostaatilise ja elektromagnetilise induktsiooni mõjul; lülitusliigpinge, mis tekib induktiivahela väljalülitamisel; lahenduslampide süüturi rakendumisel; jõuelektroonika kommutatsiooniprotsessis, kui elektromagnetilisi häireid vältiv filter ei toimi; elektrostaatiline liigpinge, mis tekib elektrostaatilise laengu lahendumisel. Elektriseadmete liigpingetaluvusklassid Elektriseadmed jaotatakse liigpingeklassidesse (kategooriatesse) sõltuvalt nendelt nõutavast impulssliigpinge taluvusest. I kategooria liigpingetundlikud seadmed, näiteks mikroelektroonika 1,5kV.
S = P 2 + QL2 S näivvõimsus voltamprites (VA) P aktiivvõimsus vattides (W) QL induktiivvõimsus varides (var) P cos = . S cos kannab nimetust võimsustegur. Võimsuskolmnurgast võib näivvõimsuse ja faasinihkenurga kaudu avaldada ka P = S cos =U I cos QL = S sin =U I sin 90 Hetkväärtusena on võimsuse kui pinge ja voolu hetkväärtuse korrutis sinusoid, mille sagedus on pinge sagedusest kaks korda suurem, nagu induktiivahela korralgi. Erinevana aktiivahelast pole võimsuse kõver enam kogu perioodi vältel positiivne, erinevana induktiivahelast pole ta enam ajatelje suhtes sümmeetriline. Ta on nende kahe vahel. Analüütiliselt p= u i =U m sin(t + ) I m sin t. Võttes appi trigonomeetriast tuntud seose 1 1 sin(t + ) ·sin t = cos cos(2t + ) 2 2 ning teades, et Im Um = I ja = U , saab 2 2
S = P 2 + QL2 S näivvõimsus voltamprites (VA) P aktiivvõimsus vattides (W) QL induktiivvõimsus varides (var) P cos = . S cos kannab nimetust võimsustegur. Võimsuskolmnurgast võib näivvõimsuse ja faasinihkenurga kaudu avaldada ka P = S cos =U I cos QL = S sin =U I sin 90 Hetkväärtusena on võimsuse kui pinge ja voolu hetkväärtuse korrutis sinusoid, mille sagedus on pinge sagedusest kaks korda suurem, nagu induktiivahela korralgi. Erinevana aktiivahelast pole võimsuse kõver enam kogu perioodi vältel positiivne, erinevana induktiivahelast pole ta enam ajatelje suhtes sümmeetriline. Ta on nende kahe vahel. Analüütiliselt p= u i =U m sin(t + ) I m sin t. Võttes appi trigonomeetriast tuntud seose 1 1 sin(t + ) ·sin t = cos cos(2t + ) 2 2 ning teades, et Im Um = I ja = U , saab 2 2
annaabi.ee 
