algkeelest. Arvatakse, et enamik neist on tulnud enne läänemeresoome algkeelt. Laenud pärinevad 5 soomeugrilastest lõunas elanud indoeuroopa hõimudelt. Aulis Joki uurimuse andmeil on eesti keeles 40 laenu: arv, mesi, orb, osa, ostma, põrsas; 20 küsitava päritoluga. (Rätsep 2002: 5556) Lisaks ollakse arvamusel, et enne balti laene oli veel teine indoeuroopa laenude rühm. Arheoloogide sõnul tuli neoliitikumi ajal Läänemere maadele Dnepri alalt elanikke, keda võib pidada indoeurooplasteks. Sellele tuginedes arvab P. Ariste, et nende indoeurooplaste sõnavarast on läänemeresoome keelde tulnud laensõnu, mis ei ühildu varasemate indoeuroopa, indoiraani ega balti laenudega. Seega saab väita, et Läänemere maades kõneldi protoeuroopa keeli ning indoeuroopa keelt või keeli. (Rätsep 2002: 56) Muutused läänemeresoome ja indoeuroopa teemades on keerukamaks teinud ka balti laenude käsitluse. Kahjuks pole viimasel ajal balti laenud uurimisega tegeldud
Arvatakse, et enamik nendest laenudest on enne läänemeresoome algkeelt, kui meie esivanemad polnud veel Läänemere maile jõudnud. Laenud pärinevad soomeugrilastest lõunas elunenud indoeuroopa hõimudelt ja vanimad neist jõudsid soome-ugri algkeelde. Viimasel ajal osutatakse, et balti laenudele eelnes veel teine indoeuroopa laenude rühm. Arheoloogid on viidanud, et varase neoliitikumi ajal tuli Läänemere maile Dnepri alalt elanikkond, keda võiks pidada indoeurooplasteks. Paul Ariste on sellele toetudes väitnud, et nende indoeurooplaste keelest on läänemeresoomlaste keelde tulnud indoeuroopapäraseid laensõnu. Seega pidi Läänemere mail kõneldama läänemresoomlaste tulekul kahe keelkonna keeli: protoeuroopa keeli ja mingit indoeuroopa keelt või keeli. Muudatused läänemeresoome sõnavara ja indoeuroopa laenude käsitlustes on muutunud probleemirikkamaks ka balti laenude käsitluse. Balti laenude uurimine on viimastel aegadel vähenenud märgatavalt
kui meie esivanemad ei olnud veel Läänemere maile jõudnud. 1973. aastal tehtud uurimuse andmeil on eesti keeles 40 indoeuroopa ja indoiraani laenu, neist 20 küsitava etümoloogiaga. Kindlad laenud on näiteks arv, marras, mesi, ora, orb, osa. Arvatakse, et balti laenudele eelnes veel teinegi indoeuroopa laenude rühm. Arheoloogid on viidanud sellele, et varase neoliitikumi ajal tuli Läänemere aladele Dnepri alalt elanikkonda, keda võiks pidada indoeurooplasteks. Akadeemik P. Ariste on sellele seigale toetudes väitnud, et nende indoeurooplaste keelest on läänemeresoomlaste keelde tulnud mitmeid indoeuroopapäraseid laensõnu, mida ei saa pidada varasemateks indoeuroopa ja indoiraani laenudeks ega ka balti 5 laenudeks. Järelikult pidi Läänemere mail kõneldama läänemeresoomlaste tulekul kahe keelkonna keeli: protoeuoopa ja mingit indoeuroopa keelt.
Antropoloogide arvates olid keskmise kiviaja inimesed Indo-Eurooplased. Lõuna-Leedus levis Neemeni kultuur, millele oli iseloomulikud veekogude kaldail paiknevad küttijate ja kalastajate asulakohad, tulekiviesemed. Põhja-Leedus oli Kunda kultuur, mille omapäraks oli sarv- ja luuesemete rohke kasutamine. Neoliitikumis (4. a.tuh eKr) tulid kammkeraamika hõimud. 3. a. tuh II poolel eKr levisid nöörkeraamika ehk venekirveste kultuuri hõimud, keda peetakse indoeurooplasteks - Etendasid määravat osa balti hõimude kujunemisloos. Kujunesid baldid. Varajane metalliaeg (pronksiaeg 18.-16. saj eKr ja varajane rauaaeg 5. saj eKr) - Toimus üleminek viljelevale majandusele. Tekkis ülikute kiht ja muutusid inimeste vahelised suhted. Suurenes mehe roll ja kujunes patriarhaalne suurpere. Tekkisid uut tüüpi kindlustatud asulad ja hooned. Aeste'id (Tacitus 98 pKr). Vanem rauaeg (1.-4. saj) ja kesmist rauaaega (5.-8. saj) peetakse
annaabi.ee 
