Kuningriik on ülesehitatud jumalariigi põhimõttel. Demokraatia Tsivilisatsioon kui inimloomuse moonutus Herder – tema mõju on märgata 19 sajandi algusest. Tema keskne idee on see, et ta andis mõista et on olemas rohkem kui üks kultuur. Teda huvitab ka loodus kui mudel. Me peame avastama kultuuri kuhu tsivilisatsioon(oma halvas mõistes) ei ole jõudnud Williams pakub kolm definitsioni kultuurile: 1. See on indiviidide või indiviidede grupi vaimne intelektuaalne esteetiline arenemine 2. Kultuuri mõiste avamine kunstiteoste kaudu on teatavad kunstilised tegevused, mis on vormistatud teosteks. 3. Kultuuri võib määratleda ka inimese elamise viisi, näiteks õpetamine kõrgkoolis on teatav kultuur. NIETZSCHE- 1844-1900, mees kes kirjutas paljudest erinevatest asjadest. „tragöödia sünd“1871. Ta teeb olulise järelduse kaasaegse kultuuri kohta
on loogikast kõrgemal. Kusjuures mõnel ei pruugi need olla lahendatavad kompromissi teel. 2. Isegi, kui ühine huvi oleks olemas, ei tulene sellest ühest vastust üksikutele küsimustele. 3. Valija käitub massides teisiti. Massipsühholoogia. 15. Milles seisneb Schumpeteri demokraatiakontseptsioon? "Demokraatlik meetod on selline institutsionaalne koraaldus poliitiliste otsuste vastuvõtmiseks, mis teostab üldist hüve, lastes rahval endal otsustada küsimusi indiviidede valimise teel, kes peavad kokku tulema selleks, et tema tahet täita." 6. VABADUS 1. Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega! 1) Kuidas mõõta vabdust? 2) Mis on vabadus? 3) Mis on vabaduse piirajad? 4) Kes või mis on vabaduse subjekt? 2. Kuidas on vabadus poliitikafilosoofia probleemiks? Keskne küsimus on, et kui palju vabadust peab riik indiviidile andma? Mil määral on isikul võimalus ühiskonnas toimida, ilma et sellele tegevusele eelneks piiranguid või järgneks
2) Isegi, kui ühine huvi oleks olemas, ei tulene sellest ühest vastust üksikutele küsimustele. 3) Valija käitub massides teisiti. Massipsühholoogia. 15. Milles seisneb Schumpeteri demokraatiakontseptsioon? Schumpeteri järgi piisab kodanikele valimis õigusest ja muu jääb juba eliidi hooleks. “Demokraatlik meetod on selline institutsionaalne korraldus poliitiliste otsuste vastuvõtmiseks, mis teostab üldist hüve, lastes rahval endal otsustada küsimusi indiviidede valimise teel, kes peavad kokku tulema selleks, et tema tahet täita.” Järelikult, olles eesmärgist teadlik, võtab iga kogukonnaliige heal ja halval vahet tehes aktiivselt ja teadlikult osa hea edendamisest ja võitlusest halvaga ning kõik liikmed üheskoos juhivad kogukonna avalikke asju. 6. VABADUS 1. Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega! metafüüsikas- tahtevabaduse probleem-kas isik on ise oma tegevuse algataja ja kontrollija, erinevad determisnistid
annaabi.ee 
